Home alone

Kuude viisi olen ma pikisilmi oodanud, et Viiking Oslos ära käiks. Algas sellest, et ma Black Friday raames ihaldatud Brooklyni ära ostsin. See siis ootab mind juba detsembrist laos. Lisaks mõned ehitusmaterjalid (keraamilised plaadid kamina alla ja korstna ümber, puitpõrand allkorruse tuppa, igasugus sorti liiste jne).

Plaate oleme me samuti aasta algusest otsinud. Idee sain ma Ikeast:

Ja mulle lihtsalt et mahu pähe, et mitte üks pood niivõrd lihtsalt musti ruudukujulisi plaate ei müü. A muideks, alumise korruse toas on meil sama tooni sein. Pole Ikeast saadud värviidee, too pütt oli meil juba maikuust ootamas.

Sama tuba on ikka veel põrandata. Korgiidee matsin maha, sest Norras ülehinnatud. Parketti enam ei taha. Ei puitu ega laminaati ammugi mitte. Puitparkett sai meie magamistuppa pandud ja see on koguaeg niikohutavalt külm, elutoa fishbone’iga ei anna võrrelda. Otsustasime laudpõranda panna. Seda muidugi kah meie lähistel ei müüda, tuleb ikka kuhugi sõita.

Vaikselt hakkab mul kogu sellest remondist kopp ette saama. Tahaks et kõik valmis oleks, aga näiteks kõik elutoas ootab nende va plaatide taga. Enne ei saa seda pooletonnist kaminat nihutada ja parketti ka täielikult lõpetada. Samal ajal on motivaatsiooni langus, megaraske on ennast selleks viimase toa pahteldamiseks-lihvimiseks kokku võtta. Jumal tänatud, et külalised tulemas on, tänu sellele ma lihtsalt PEAN😃

Rohkem veel kui elutoa ebavalmidus, häirib mind hulluksajavalt see mis meie magamistoas toimub. (Paneks pildi, sga häbi😂) Pean tunnistama, et meil on probleem riietega. Neid on haiglaselt palju. Eriti Viikingil. Garderoobkapiga on jama – ei mahuta piisvalt. Samas ei saanud seda pikemaks ka ehitada, muidu varjaks akna ära. Otsustasime, et tuleb kummut soetada. Ja piisavalt madal, et ta aknaääest üle ei küündiks.

Aga see olukord jah.. riided igalpool põrandal, küll virna lapituna, aga ikka kohutav niiviisi. Ehitustolm igal pool. Võehhh!

Muidugi pole kummutit siit kuskilt osta. Oli vaja mainida? 😄

Minul siiakolimisest peale olnud kindel visioon suurest söögilauast. Ikka sellisest kahe ja poole meetri pikkusest. Ruumi meil ju jagub. Uuena me asju (loe: mööblit) ei osta.

Oslos on jalaga segada inimesi, kes ala oma 2700€ eest ostetud söögilauda 500€ga maha müüvad. Kuulutusi lisanub mitukümmend päevas. Pigem on raske käpp peale saada. Lähevad nagu soojad saiad.

Ei soovi meie neid eestlaste poolt palavalt armastatud Ikea saepurutoodanguid. Pigem kasutatud korralik. Aamen!

Nõndaviisi kogunes hulgim asju, mille järele pealinna sõita. Algul oli plaan, et Viiking läheb üksi, aga siis tuli see jama Audiga. See nüüdseks müüdud. Siis lahkus Emu Speini, plaanid tuli teha nii, et Viiking (kellel just hakkas kolmekuuline isapuhkus) reisib Beniga.

Ükspäev oli juba minek täiesti kindel. Viikingil oli vaja ainult Subarul mingi õli ära vahetada. Hakkaski seda tegema. Lasi õli välja ja… täiesti p*rses! See oli vale õli!

Otseloomulikult ei olnud uut õli ja õlifiltrit kuskilt siit osta. Ma olin juba ahastuses. Kuidas kurat me kaks kuud seda minekut planeerime ja kuidagi paigalt ei saa? Viiking tellis vajamineva netist ja hakkasime ootama. Paraku ei pidanud mu närv vastu ja ma karjatasin ta kohalikkude grupist abi küsima ja oh sa imet! – üks kolleeg oligi parasjagu samal ajahetkel Moldes ja tõi sama päeva õhtuks vajaminema meile koju kätte. Keset ööd hakkas siis Viiking autot fixima. Ma ise olin tööl. Paraku ärkas Ben ja lõpule ta oma toimingutega ei saanud. Järgmine päev oli tuli takus. Enne veel kui ma tööle sain minna, pidi Viiking auto korda tegema.

Suureks rõõmuks nad pärast minu lahkumist Olso poole ajama panidki. Kohalikust tanklast laenutasid veel haagise kah kaasa.

Päevad tõotasid tulla tihedad. Reedel sõidavad, laupäeval ehituspoodlevad, pühapäeval toovad kummiti koju..

Noh pühapäevas me praegu olemegi.

Räägin nüüd natuke enda poole pealt. Reede päikesepaisteline hommik. Pakin Beni asjad autosse, löön end ise lille ja väntan tööle. Kella neljaks olen tagasi tühjad kodus. Kogu see uus olukord tekitab eufoori. Olen üksi! Üle kahe aasta.

Üks põhjusi, miks nii teha otsustasime, oli ka Beni öise tissimaiustamise lõpetamine. Olen juba maininud kui mitu korda me sellega feilinud oleme😂

Mis ma siis kogu selle vaba ajaga peale hakkasin? Esiteks panin jalga tossud ja läksin hooaja esimest jooksuringi tegema. Seejärel sõin kanarooga, mis Viiking eelmisel päeval teinud oli. Siis veinitasin, kuulasin muusikat, vastasin seriaali, pahteldasin-lihvisin Beni toa ära. Magama läksin vara. Järgmine hommik sõin töölt toodud croissanti, rüüpasin kohvi, vaatasin sarju, pahteldasin-lihvisin jälle seda tuba, käisin veelkord jooksmas ja lõpuks sõitsin ratta seljas kella kolmeks tööle.

Kujuta pilti. Mul pole olnud kunagi tunnet, et lapse kõrvalt midagi teha ei jõua, alles nüüd lapseta toimetades, saan aru, et saab ikka kordades efektiivsemalt ja kiiremini asjad valmis küll.

36h üksi ja mul oli juba kaks korda jooksmas käidud, tuba põhimõtteliselt värvimisevalmis tehtud, tööl käidud ja lebotatud-veinitatud veel kah.👏

Eilseks õhtuks oli siiski igatsus pööraseks läinud. Mul on VÄGA tugev emainstinkt. Poolteist päeva on piir ja eile ei suutnud ma oma Benita uinuda. Olin neljani üleval ja mõtlesin kui õudne, et ilmselt veel kaks ööd ees on😥

Kuigi me skaibime Viikingi ja Beniga mitu korda päevas, ei leevenda see väga igatsust. Õnneks on palju teha – viib mõtted mujale ja aeg läheb kiiremini.

Lisaks kardan ma, et Ben tagasitulles mu peale solvunud on😬

Edit: paar tundi hiljem. Teel tööle korjas mu peale naabrimees mistõttu jäid 10 000sammu tegemata. Kurjam! Ja aega oli ülearu. Vestlesime siis Viikingiga telefonitsi. Ben magas õige hilist lõunaund. Kõik kuidas ja mis sai ära arutatud. Nüüd kuulake mu õpetussõnu, kuidas 1000€ säästa.

Me olime ju peaaegu valmis 550€ ühe laua eest välja käima (ja selle jaoks ekstra 200km sõitma). Nüüd leidis Viiking hoopis ühe mis tasuta loovutamist ootas. See saigi juba meie valdusse. Wohhoo! Sellega aga õnn ja vedamine ei lõppe. Viiking, mr.Bean, kes oli just merelt tulnud (jeii, värsket kala saab) ning väike Ben olid läinud vanaisa garaazhi. Maja hakatakse peagi maha võtma ja kuuris seisvate asjadega tuleks midagi peale hakata. Niisiis tuulasid nad seal ja mis leidsid? Täiesti uue puitparketi. Ca 18ruutu. Alles pakis. Tuba on max 15ruutmeetrit. No ma ütlen, mu inglid ikka aitavad. 😊

Eks laudpõrand oleks siiski eelistatum olnud, aga me ei hakka ju parketti minema viskama. 1000€ nagu maast leitud🎉

Täispuidust kummut ka 20€ga lunastatud. Uus lakk ja uued nupud ja jälle üks äge asi juures.

Nüüd on jäänud veel keraamilised plaadid. Palun palvetame, et need ka homse jooksul saaks🤲

Advertisements

Ben saab nelja päeva pärast 2 !!!

Eks need lapse sünnipäevad tähtsad päevad ole. Eriti esimesed. Ja eriti esiklapse 😀 Kõik toimub ju esmakordselt.

Tuleval neljapäeval siis täpselt kaks aastat lapsevanemaks olemist meil Viikingiga täis saab. Sel puhul olen otsustanud mitte üle kolme tunni (12-15) töötada (muidu ei ütle ületundidele ei ja neid mulle ka üle päeva pakutakse😁) ning ka abikaasal palusin hiljem tööle minna, et me ühe pika hommiku perekeskis veeta saaksime.

Tellitud sai kuldne number-kahe-õhupall ja lipsuga triiksärk, valmistan ka koogi ja plaanin Benist ühe kena pildi dark teal seina tausatal jäädvustada. Vaatame, kas läheb libedamalt kui mullu.

Mis Ben sünnipäevaks saab?

  • Mõtlesin ja mõtlesin, aga tegelikult olin üsna kohe kindel, et neljale seisvale mänguasjakastile ma sisu juurde ei soovi. Ben mängib ikka vaid oma 3-4 väljavalitud autoga. Isegi paljukiidetud legorong seisab😕 too röövel võtab jube palju batareisid. 5 tk ja siis kestab ka vaid nädala. Ikka jäävad mulle silma mida erinevad blogijad kiidavad. Olgugi siis, et nad need kingitustena saanud. Igasugu pikaajaliselt ma mitutmoodi kasutatavad vigurid on meie majas teretulnud. Nii saigi Benile Pikleri kolmnurk tellitud. Muidugi jäin ma sellega hiljapeale, sest aega läheb valmistamine (6-8nädalat) + transport (nädal?) ja et sünnipäevalaps puhta tühjade pihkudeta ei jääks, tellisin kohe Kiigesellide linnukiigu ka:
  • See meil juba käes, tuleb vaid enne õiget päeva kokku panna.
  • Siis meenus mulle, et selle väärt kolmnurga eest tuleb mul tollimaksu tasuda. Muidugi polnud see mokkamööda, maksta niigi kalli asja eest 80-90€ juurde. Saatsin meili, et saatku nad palun too ikkagi Norra asemel Eesti 😃
  • Kuidas tähistame?
  • Erinevaid osapooli ülekuulates tuli välja, et täitsa õigel ajal pidu pidada ei saagi. Ikkagi inimesed eri riikidest vaja kokku karjatada. Pidu tuleb hoopis aprilli keskel. Pärale tulevad nii Eesti vanaisa kaasaga kui Abu Dhabi tädi. Terve pere saab kokku! Ja seda muideks esimest korda pärast mu pulmi. 3aastat, mõelge.
  • Viikingi perekonda me samaaegselt kutsuda ei saa. Meil lihtsalt pole nii paljusid korraga majutada võimalik. Pealegi on ämm vist suveni Hispaanias. Eks kui mees soovib, kutsub nad millalgi.
  • Sellised lood siis täna. Kena pühapäeva jätku😘
  • Kuidas Varikat kuritarvitati

    Mul on elukestvalt ja pidevalt alati mitu kemplust tules. Küll peab mingeid tagastatud kaupade rahasid taga nõutama, küll saadetakse mulle ilma küsimata lasteraamatuid ja nõutakse raha, küll on keegi unustanud meie netitellimuse vormistada jne.

    Eelmine nädal oli kahtlane vaikus. Ei olnudki enam märkmikus igaks päevaks listi, kuhu helistada. Haaa! Mõistagi oli tegemist vaikusega enne tormi.

    Viimasel aja on mul kombeks endale igapäevaarvelduse kontole esmaspäeval 100€ jätta ja sellega tuleb siis nädal läbi ajada. Netipanka “kammides” jäi silma, et iTunes on mu kontolt mõni päev varem 250kr tuuri pannud. Lisaks veel 4 korda 250kr ilma mingi selgitusega. Olgu, tegelen sellega ülehomme, mõtlesin. Ja sättisin nädalaraha arvele.

    Suur oli mu üllatus kui ma taksoga koju jõudes arvet maksma hakkasin ja tehing teps mitte läbi ei läinud. Avan mina netipanga ja ohhoo! Kaardile on jäätud armetud 6krooni.

    Taksoarve ma siiski tänu tagavarakontole makstud sain ja tuppa panka helistama läksin. Selgus, et iTunes, kurinahk, on mu arvelt 10x 250kr eraldanud. Muidu oleks ok, ainult et ma pole iial elus iTunes’i kasutanud. Kartsin juba, et äkki on Beni näpud millelegi vajutanud, aga paar päeva hiljem iTunes’i abitelefonile helistades selgus, et ikkagi pole.

    ..oodake, ma räägin ikka põhjalikumalt. Tagast panka helistamise juurde. Nood palusid mul panga kodulehelt mingi ankeet otsida, ära täita ja neile saata. Ma täitsin, aga olin suht eelarvamuslik ja helistasin kohe igaks juhuks iTunes’i ka. Pool tundi rääkisin ja koos saime tuvastatud, et mina tõesti midagi ostnud pole. Keegi teine oligi mu kaarti kasutanud! A noh, ega nad ei saa öelda kes. Igatahes teatati, et hiljemalt kuu pärast on kaks ja pool tuhhi tagasi mu arvel.

    Tegelt päris hull. Kuu aega. Mis siis kui see oleks mu ainumas viimane söögiraha olnud? Intressidega peaks sellisel juhul summa tagasi saama. Suureks üllatuseks oli raha juba kahe päeva pärast mu arvel tagasi.

    Vot nii. Nüüd on mul see kaart blokitud ja kuhugi kadunud kah. Vist peaks uue tellima. Haa, see kaart oli mul veel vana perekonnanimega😃 3aastat abielus ja panka teavitada pole viitsinud.

    Illustratsiooniks Ben õues magamas:

    Mu aasta ja kümnekuune

    Viimane päev 1aasta 10kuusena. Las ma räägin.

    Mul palju öelda.

    Aasta ja kümme kuud oli meil selline verstapost, et ma teadsin ALATI, et nii kaua imetan ma kindlapeale. Just täpselt nii kaua sain mina kunagi emapiima ja tundus loomulik, et nii kaua kindlalt. Et mul aga mitte iial pole mitte vähimatki oma lapse läheduse ja talle selle elueliksiiri andmise vastu olnud, siis on sama loomulik, et me imetamisteekonnaga jätkame. Elukohariigi kaaskodanikega (ok, tegelt ma ise pole veel kodanik ja tõele au andes enamikus mind ümbritevad ka mitte) on vedanud – siin kõõrdpilke “nii suure” lapse imetamine ei põhjusta. Minu meelest shokeeriv, et inimesed kes mõnel WHO soovitusel näpuga järge ajavad, sülitavad sellele, mis kahe (ja peale) aasta imetamise kohta käivad. Topeltmoraal? Tundub küll!

    Jah, tean küll, et rahval võib mu tissipiimakaagutamisest siiber olla, aga sellest peab rääkima. Nimelt nt Norras on alates 2014aastast imetamise protsent ainult langenud ja Eestis on asi veel nukram.

    Aga Beni juurde. Öisest tissist vabanesime ja päevast hakkab ka vähemaks jääma. Seda sel lihtsal põhjusel, et ma ju väikesviisi tööl käin. St eile oli teine päev 😀 Ben pidi minuta musterlaps olema, ei mingit jauramist ega vingu.

    Eks ta muidu ka chill laps, keeruline temaga pole, mis aga ei tähenda, et tal iseloomu poleks. Kohati tunnen ikka ennast ära küll. Näiteks kui ma naljaga käsi puusal näppu viibutan, et “enne õue tuleb KINDLASTI pissil ära käia!” siis Ben lihtsalt röögatab, et mida sa õige kamandad! Issand, kui naljakas see oli.

    Nalja saab temaga koguaeg. Kõige enam tema näoilmetega. Tal pole ju lutti, mis poolt nägu ära halvaks, ta ikka oskab naljakaid näguseid ette manada. A noh, selliseid “nalju” ei saa niikuinii sõnadesse panna.

    Kirjutasin enne, et ta parketilt tolmukübemeid prügikasti viib. Vähe sellest, nüüd ta viib mustad nõud ka masinasse. Kõikide masinatega on tal eriline kiindumussuhe. Ja me laseme tal nii palju kui võimalik kõike proovida. Olgu selleks siis laua masinaga lihvimine või tolmuimejaga abistamine. Last tulebki kaasata, sellist kommet, et panen talle multika ja jätan ta vaatama, ei ole. Et endal mugavam oleks WTF.. Aga koos vaatame Sami küll. Üksi ta mul väga ei tahagi.

    Hommikuti vaatan ma siin eesti seriaale. Vahepeal reklaamid, iga teine ravimioma. Viiking imestas ka mis tabletipropaganda see on. Käis siis mingi valuvaigisti reklaam, mina nii muuseas ütlesin Benile, et tabletid on æsj ja meie neid küll ei söö. Järgmine päev, täiesti lõpp, tuleb sama reklaam, Ben kohe näpuga ekraanile “Æsj!” Maigaad, kui uhke ma olin!

    Kõne.

    Beebigrupist selgus, et selles vanuses laps peaks 50 sõna oskama. Noo Ben ei oska veel. Küll aga on ilmunud kahesõnalised laused nagu passe på ja se der. Eesti keeles mitte. Emakeeles pole nimelt mingeid uusi sõnu juurde tulnud peale auto, mis on ühtlasi esimene, mida ta nii norra kui eesti keeles teab. Tihtipeale paneb ta need kokku ja ütleb autobil. Veel ütleb spise (sööma), tog (rong), Moma (meie mops Mona, keda Ben norra hääldusega nimetab), Sam (lemmikkangelane), nei (ei), tadai (Mingi omakeelne eriti konkreetne EI, samas tähendam ka headsega), muumi, æsj (ütleb alati nina krimpsutades) jm.

    Ülalolev sai kirja pea kuu tagasi. Järgneva lisan nüüd.

    Tänaseks on Emu meil üle nädala elanud ja mina 1,5kohaga tööl käinud. Muutuseid on igasuguseid. Suurim vast see, et iga päev koju tulles on laps uue sõna omandanud. Eesti keel on selgelt domineerima hakanud. Bil kostub palju harvemini kui auto. Lisaks veel: kala, süüa, kiisu, tule,

    Selle üle kuidas su ihuvili areneb ja uusi oskusi/sõnu omandab, võib imestama jäädagi.

    Emu ja Ben käivad mul vaat et üle ülepäeva kohvikus einestamas. Esimene kord kartsin ma, et Ben klammerdub mu külge ega lasegi enam “käest”. A ei! Ben istus vagusi laua taga lastetoolis, sõi kanawrappi ja jõi klaasist vett! Ta ei istu minu ja Viikingiga iial kuskil vagusi! Sai nii kenasti aru, et mina olen tolles kohas teises rollis. Lahkudes ei mingit tralli.

    Uuesti kokku saades on kohe käsi pluusi all: “Tissi! Tissi!”

    Öise tissisöömisega on nii et.. pole vähe neid öid mil ma ärkan ja avastan, et Ben on end mulle külge haakinud ja mul pole aimu ka kuidas see juhtus. Ronib üliettevaatlikult üle Viikingi nii et too ka ei märka.

    Mona on Beni suur lemmik. Hommikul kell viis ärgates hakkab kohe “Moma, Moma” saatel allakorrusele astuma. Ja see kell viis pole veel kõige hullem. Mõni aeg tagasi ärkas järjepidevalt kolm või neli. Lõpuks saime pihta, et laps näljas. Siis kui ta mul ükskord kättpidi kell pool neli kööki talutas, kapipealt banaani palus, selle püstijalu ära sõi ning siis uuesti uinuma soostus.

    Nüüd ärkame me niikuinii kõik kell 5😁

    Veel lemmikutest rääkides ei saa üle ega ümber söögist. Eriti meeldib Benie just see söömahakkamise hetk, kui taldriku ette saab. Meelistoidud on: porgandi-ananassisalat, mustikad, kõik puuviljad, kirsstomatid, kaerahelbepuder rohke võiga. Üle ega ümber ei saa ka keefirist. Seda käib ta 10x päevas külmkapist võtmas:

    Väga meeldib ka veega mängida. Pool tundu võib dushinurgas istuda või köögis kraanikausis sulistada.

    Ja kirg sõidukite vastu tundub olevat elukestev. Üleeile sai laps issi mootorratta otsa istutatud. Ei enam ta sealt ära tulema soostunud. Kõik autod ja muud rattalised köidavad ning nende nägemisest annab Ben meile alati teada.

    Raamatud meeldivad samuti. Enamasti paneb Viiking Beni magama ja neil omad rituaalid. Vaatavad raamatuid ja laulavad.

    Brannman Sam on siiani teemas. Arvutiekraan seostub ennekõike Samiga ja kui ta toda nime korrutama hakkab, panen ma vahest naljavikus hoopis Sam Smithi käima. “Sam on Sam”. Selle järgi siis Ben keerutab-tantsutab.

    Lõppeks:

     

    Uus autobil*

    * Beni hübriidsõna

    Ma olen kahe aasta jooksul teid meie Audijamadega kursis hoidnud. Lühikokkuvõte: Ostsime 8500-9000€ (ei mäleta täpset hinda) eest 2007a Audi A6’e. Vähem kui aasta pärast läks selle mootor pekki. Põhjuseks mingi õlijama. Läbi raskuste saime uue mootori soetatud (3000€) ja vahetada lastud. Õliasi ei andnud järele ja s*ttus uue mootori ka ära. Vahepeal on masin korduvalt parandustes käinud. Ja Viiking on ka seda üle nädala putitanud. Nüüd aitab! Enam me raha selle auto alla ei pane. Mingi kohalik leedu autoärimees pakkus, et ostab selle 1000€ eest ära. Keeldusime. Hakkasime hoopis ise netis müüma. 3000€ eest😁. Huvi on suur. Ainult et keegi ei taha üle 2000€ maksta ja no olgem ausalt – tegelt me ju 2000’ga juba rahul😆

    Ma pean veel nendel huvitujatel peatuma. Igasugu immigrandid kirjutavad. Et on homme SULAGA (seda meeldib neile eriti rõhutada) ukse taga kui 1000/1300/1500’ga kätte saab. Parim oli mingi väidetav mehhaanikuks õppija, kes saatis meeleheitlikke tekste, et tal pole rohkem raha kui 700€ ja ta PEAB selle saama, sest tal on millegi peal oma mehhanikupraktikat harjutada vaja. Lõppu pani veel nutuemojid😂😂😂

    Aga, aga.. meil oli ikkagi autot vaja. Viiking lasi vist viimased 3 nädalat end kolleegidel tööle sõidutada. Minu elu ei muutunud, va see, et öösel olin sunnitud takso hotellitöölt koju võtma. Ei taha nagu enam väga pimedas ja läbi metsa seigelda..😬

    Hakkasid otsingud. Kriteeriumid uuele sõidukile:

    • Nelikvedu
    • Max 4000€ (Kaalusime pikalt, kas tõesti uue ja korralik auto, et võtame lausa laenu, kuigi see meie põhimõtete vastu või siis “pann”, millest suva) #maksimalistid
    • Et pagassi ka midagi mahuks
    • Asian
    • Mitte väga suur läbisõit
  • Paari päevaga oli mingi selektsioon toimunud. Äia ja mr.Beaniga korduvalt ja korduvalt asja arutatud ja veel kaks päeva hiljem istus Viiking rongis teel Trondheimi, et juba samal õhtul uue vana autoga koju pöörduda.
  • Ma oleks niiiiiiiiii tahtnud ka Trondheimis ära käia. Oleks Beni Emuga jätnud ja Viikingiga laupäevast pühapäevani seal chillinud, poodlemas käinud, väljas söönud, hotellis lebotanud.. aga oeh! Ei saanud😢 meil randus laupäeval kruiisilaev ja vaba päev kohvikust ei tulnud kõne allagi.
  • Laupäeva õhtul kui ma juba hotellivahetust tegin, saatis Viiking mulle sõnumi, et on tagasiteel ja et ma ootusi liiga kõrgeks ei seaks😝 “Ei ole seadnudki,” vastasin.
  • Tegemist on ikkagi shitt car’iga. Lihtsalt millegagi, mis siinsetes oludes hakkama saab. Autoks Subaru Forester 2004a väljalase.
  • Nüüd saab siis Oslo sõita ja igasugu ehituskaupu pluss mu Brooklyn koju tuua.
  • Ja no Audi – see laiutab siiani garaazhis. 😃
  • Väikelinna värk

    Kuidagi on jälle juhtunud nii, et meil elukohavalikuga täiega vedas. Kui kolimine päevakorda jõudis, olid kaalukausil kolm külakest. 1 see, kus Viiking töötab (494 elanikku), teine Vestnes, kust oleks hea kähku praamiga Moldesse saada. Et kui oleks linnatuju/-vajadus. Ja kolmas kuhu me siis kolisime (elanikke pea 2000).

    Ma ei oska millegagi oma kohest poolehoidu selle viimase suhtes põhjendada. Lihtsalt oli tunne, et elama tuleb asuda just siia. Mis sest, et Viikingi töö 20km eemal asub.

    Kõik need (pisi)asjad, mis praeguse linnakesega kaasnesid, hakkasid ilmnema alles hiljem.

    Miks mulle siin nii väga meeldib?

    Loodus. Ma olen ikka jube uhke, et ma nii ilusas kohas elan. Iga päev imestan ja imetlen. Kõik vihmad ja tuuled annan andeks. Ilusa keskel elamine teeb inimese õnnelikuks. Kõigil nii ägedat koduküla ikka pole.

    Teiseks märgin ära, et selle 2000 elaniku kohta toimub siin üsna palju. Meil on 4 toidupoodi, kultuurimaja, kohvikud, kino, paar söögikohta, turismikeskus, mingi sõjaväe asutus, tervisemaja (haigla (?) polikliinik (?) ei tea..), hotell, väike ujula, kämpingud. Meile tulevad suured kruiisilaevad, siis on linn turiste täis. (Kruiisituriste sel aastal 90 000)

    Kui ma võrdlen seda mõne muu Norra 2000elanikuga linnakesega, siis teised on jamad😃 ja no kui võrdlen Eesti Karksi-Nuiaga, no siis neid ei saagi võrrelda..

    Inimesed. Oslos oled sa hall mass. Siin teavad kõik kõiki. Üllataval kombel see mulle meeldib. Kui tööd otsisin, mäletati mind juba suveajast, mil kohvikus Beni ja Emuga muffineid söömas käisime.

    Kui “postkontorinurgakeses” pakil järel käin, ütleb töötaja lahkumisel “Homme näeme!” (Veits palju pakke tellime🤭).

    Kui teises kohas pakil järel käin, siis töötaja vastab minult nimepärimise peale, et “teil Eestis on jah topelttähed tavalised.” Okeii, ma polnud seda tüüpi kunagi varem näinudki 😃

    Kui kohvikus majaomanikuga tutvustatakse, selgub, et too on Viikingi ülemuse abikaasa. Mainitakse veel, et mu mees väga tubli tööl.

    Kui kohvikus elektrik käib, siis on too see sama, kes mul kodus pool elutoaseina lahti tahtis lõhkuda. Ja keda ma enam iial uuesti tagasi ei kutsunud.

    Kui hotellis handymaniga tutvudes selgub, et me samas kandis elame, siis lausub ta: “See olid siis sina, kes hommikul sealt jalgrattaga sõitis.”

    Kui Emu takso ja kodinatega meile saabus, oli sohver kindel, et too kolib naabrimehe juurde. Sõitis juba maja ette, sest seal elab ju ometigi üksik meesterahvas. #emugajuhtub

    Neid lugusid palju. Ainult ühest ei saa ma aru – kuidas kaks ainsat Eesti neidu 8 kuu jooksul kokku ei põrganud. Ehk jah, ma leidsin selle teise eestlanna, keda ma mõttes enne siiakolimis palusin, et ta olemas oleks😉 minuvanune ja puha. Töötame koos. Ei saaks enam õnnelikum olla.

    Ehtne Norra. Oslo ja selle ümbrus ei ole Norra. See on mingi pakistaniraaksüüria. Ükski kohalik, kellelt olen küsinud, ei taha oma jalga sinna väga tõsta.

    Meri. Ja selles leiduv:

    (Pildil pea poolemeetrised hiidlestad, mille tükihind oli 1€)

    Ma olen ju Saaremaal piisavalt viibinud, aga nii suuri lestakalasid polnud veel näinud.

    Turism. Meile tullakse Saksamaalt, Prantsusmaalt, Hiinast. Igalt poolt. Vahest ma vaatan, et teised tulevad nii kaugelt igasugu ägedaid asju tegema (mäesuusatamine, mingite varjudega mäe otsast hüppamine, SUP, golf, kanuumatkad, mägironimine jm) ja siis me elame siin, aga ei tee midagi😄. Võisiis remonti teeme.

    Inimesed. Nad on rohkem nagu mina. Siin ollakse lastega kauem kodus kui Oslos. Juttudest on mulje jäänud. Harrastatakse tervislikumat eluviisi. Vähem on seda võltstolerantsust, mis mujal lokkab.

    Kui ma varem kippusin hullult reisima ja Eestisse, siis nüüd tahan ma lihtsalt rahus paigal olla. Täiesti uus asi minu puhul. Kui ikka koguaeg kibeleb, siis on ikka väga vale koht, arvan nüüd. Mitte et ma enam kunagi reisida ei tahaks, aga igapäevaelu on ka ütlemata tore😌 Naudin!

    Umbes iga õhtu jahun ma Viikingile kui ainuõige see siiakolimine ikka oli. Judinad, kui mõtlen, et pank oleks meile aasta tagasi halastanud ja lasknud selle Lillestrømi maja ära osta. Me reaalselt elakski siiani nii, et iss ja laps näevad teineteist 1h päevas, vabad päevad mööduvad ostukeskuses ja kõik meie säästud oleksid majalogu all, mida meil millegi eest isegi enam remontida poleks.

    Julgustan teisi ka säherdust julget sammu ette võtma💪

    Ja kõiki sõpru kutsun külla♥️ – vaba tuba on ootab.

    Mida rohkem elu seda vähem blogi

    Päevad muudkui lähevad, aga blogida mahti pole. Mis ei tähenda et millestki rääkida poleks. Vastupidi!

    • Ma siin vahepeal kahel kohal tööle hakanud. 50% leping ühes, (veel) teadmata protsent teises. Mõlemad kohad meeldivad. Kohvikus saan iga päev küpsetada – no mis nii viga? Palk mõlemas parem kui Lillestrømis.
    • Tänu tööle olen tissitamist koomale tõmmanud. Täna öösel ei küsinud Ben esmakordselt tissi, vaid ronis lihtsalt üle Viikingi mu kaissu. Ütlevad küll, et võõrutamine on kolm ööd kisa, siis lepib. Beniga olin pigem nagu kolm nädalat protesteerimist. Kogu see aeg magas Viiking Beni kõrval, jube raske minusugusele kanaemale, kes last kaisus hoida tahab. Tundub, et nüüd saab (tissit) edasi kaisutatud. Kõrvalmagav laps pole mulle kunagi ebamugavusi valmistanud. Ega ta mingi tülgastav pole🙄 😄 Punkt kell viis hüppab Ben ikkagi üle Viikingi mulle tissiotsa, kus ta 30min maiustab ja siis Viikingiga reipalt uuele päevale vastu astub. Mina saan kauem magada, sest esiteks on Viiking temaga tunni ja pärast mängib Ben üksi, mina siiski poolunes ühe kõrvags kuulates. Kaua nii ei kesta, sest Ben tahab seltsi. Viimastel päevadel on ta hakanud mulle susse voodisse tooma. Proovib need isegi mulle jalga panna, et ma ailt kargu alla ajaks. Üliarmas.
      Auto on jälle katki. Ma ei tea mis (eelmise elu) pattude eest meid nuheldakse, aga selle va Audiga on kaks aastat katkematut jama olnud. Mingeid termineid ma ei oska öelda, aga praegu hakkab see mootor, mille me 30tonni eest panna lasime, üles ütlema. Ja mitte mootor polnud see, mis praak oli, vaid mingi õlijama. Igavene jama igatahes. Praegu on seda nii Norra kui Läti või Leedu tehnik vaadanud ja jutt on sama. Viimane tahaks selle 10 000NOKi eest ära osta, aga.. no äkki saab ikka midagi targemat ette võtta?
    • Auto puudumine põhjustab aga terve rea probleeme. Nimelt oleme me oma kalasabaparketiga rohkem kui poole peal. Kes pilte on näinud, teadav, et keset tuba on meil kamin ja korsten. Korten ja kaminaalune põrandapind on meil plaanis plaatidega katta. Jälle oleme me sealmaal, et netist tellida on megakallis, Oslosse sõita ka megakallis. Aga – meil on Oslost vaja juba nii mitmeid asju (kapp, parkett jm) tuua, et odavam on ikka see sõit teha. Sealjuures peab Viiking selle üksi tegema, sest teised sellisel juhul masinasse ei mahu. Okok, igatahes ei saa me parketiliimimisega edasi minna, enne tuleb plaadid osta-koju tuua-paigaldada. Selleks on autot vaja. Mis meist saab? Ei tea. Kas jumal ulatab meile oma abikäe?🤲
    • Laupäeval kolivad meile Emu ja Mona. Seda võibki jumala abikäena võtta, sest lapsehoidjat meie külas ei leidu ja kuidagi on vaja järgmised kuu ja natuke peale ära katta, mil tööl käin nii mina kui Viiking. Lasteada ei oleks mõtet Beni panna ja ega ei saa poole aasta pealt kah. Ja ega kohti ka pole😒
      Meist on siin maal suured netipoodlejad saanud. Pakke tuleb vahest vaat et üle päeva, noh remondiaeg, ega me muidu ostmisest sõltuvuses väga pole😜 Benile tellisin just alukaid ja sokke. Esimesi oli liiga vähe, teised olid kõik väikseks jäänud. Igal ühel oma kiiksud, mina nt ei salli silmaotsaski, kui mehel odavad ala Prisma bokserid jalas on. Ei saa parata, rõve lihtsalt. Õnneks Viiking kannab alati korralikke ja Benile ei saanud ma ka mingeid H&Mi trussikuid osta. Tellisin talle üliägedad Nununu bokserid. Ulme ainult, et kolme paari ja mõne sokipaari peale 60€ läheb. Küsisin Viikingilt ka, et on ikka normaalne selline raha magama panna, aga näitasin talle neid ja “Muidugi telli ära!” tuli talt. (Muideks samal ajal ise kannan küll Cubuse alukaid, (kui üldse kannan, eksole😂). Naiste puhul on kuidagi suva.) Teil ka mõni selline veider hilbukiiks?
    • Veel Beni garderoobist. Tellisin talle Molost riideid. Januarsalg eks, millal veel. Mis mind häirib, on see, et Molo ainult nende kolmeaastaste püksis*ttujatega arvestab. Tagumikuosad nii suured – Benil kukuvad kaks numbrit väiksemad püksid ka alla. No ma ei tea noh, netist tellides pildilt aru ka ei saa..
    • Et meile Emu tuleb, tegeleme allkorruse toaga. Mitu päeva olen pahteldanud ja lihvinud, täna õhtul loodan valge värvi peale saada. Võibolla aitab Viiking ka,?kui ta just Beni magama pannes ise ka ei uinu nagu igal teisel õhtul juhtub😆. Paraku peab Emu mingi aja põrandata hakkama saama, sest seesama autovärk.
    • Mis me veel koduvärkidest teinud oleme? Kardinad tellisime. Elutoa kaheksast aknast on kolm väikest valgete kardinatega kaetud ja terrassiuks-aken sai rohelised sametkardinad ette. Sein ka ses seinas dark teal.
  • Dav, tõmban otsad kokku. Homme tööpäev, tuleb kell 5 ärgata. Vara üles hilja voodi – nõnda rikkus majja toodi.