Vanad kirjutised: 19+4

Kirjutatud 5.septembril.

Kui esimesed 12 nädalat (ja natuke peale) venivad mis kole, siis edaspidi läheb aeg linnutiivul. Kahju lausa, et midagi kirja pole pannud :/ ning häbi, et ühtegi pilti teinud pole. Viimases saab süüdistada täispika peegli puudumist majapidamisest, mis meenutab, et liuguksed tuleks magamistoa riidekapile ära tellida.

Aga asja juurde. Kõht on mul taaskord väiksemapoolne, ega muidu ei teaks-ei mäletaks, kui ma kahte beebigruppi ei kuuluks ja sealt teiste omi ei näeks. Vaatamata mu teisele rasedusele teeb mõne esmane punu mu omale silmad ette. Rase näen ma välja õhtuti, kui kõht täis. Hommikul enne sööki petaks vabalt ära. Samas katsudes on viimased paar nädalat “mulksu” tunda. Samuti hakkasin 18ndal nädalal liigutusi tundma. Suht hilja. Mu meelest oli Beniga varem. Alguses oli muidugi kahtlus, et on need ikka liigutused, tunneb ju ainult seestpoolt, mitte kätt kõhule asetades, aga pärast 19nda nädala täitumist on selgemast selgem, et tegu loote siputustega.

Nii kui ma haiguslehele jäin, ehk eelmisel nädalal, hakkasin ma ka uuesti trenni tegema. Beniga rase olles, alustasin neljandal kuul. Praegu igasugu seljalihasharjutusi tehes, tunnen, et on viimane aeg kõhuli kõval pinnal olla. Samas magan endiselt kõhuli. Beniga suisa 35nda nädalani, vaatame kuidas seekord 🙂

Kaalu on juurde tulnud 2kg. Arst, kelle juures ma kuskil 7ndal rasedusnädalal ennast arvele võtsin, tahtis mind juba siis sellele va siirupitestile saata. Jälle üks pealevaadates haigusekahtlustaja. Kui kui ta ütleks nüüd, et 2kg poole rasedusega on palju, siis ma ei tea… Piiriks olen ma seekordki endale 10kg seadnud. Beniga läks lõpuks ikkagi üheteistkümne peale. Aga noh, rohkem pole tõesti vaja. Ei viitsi ennast pärast pool aastat kuni aasta tagasi vormi saada. Pigem ikkagi end liigutada ja mõistlikult toituda, pärast on hulka lihtsam. Veel muidugi see, et ma ei soovi 4,5kilost inimbeebit välja pressida 😀 😀 😀

Muust eluolust. Oleme endale selgeks teinud, et 3kuud enne ning 3kuud pärast sünnitust ei tohiks vanemat last suurte muutustega traumeerida. Nii otsustasimegi, et Ben peab lähiajal oma tuppa kolima. Lasteaias ta juba suurima rõõmuga käib, niiet muid suuri muutusi me talle ei tekita. Hetkel viibib see oma tuppa kolimine voodi taga, mis meid Strømmenis ämma garaazhis ootab. Kuigi Viiking Benile lae alla voodi ehitas, leiame, et nii kõrgel magama on Ben veel väike ja soetasime talle ühe Taani disainivoodi. Mul oli kindel säng,  mida ma Norra pealt kasutatuna taga ajasin. Meie lähedal ei müünud sellist muidugi keegi, aga suure organiseerimisega ma selle 2h kauguselt Strømmenisse sain. Sealjuures säästes kuskil 600euri.

Vahepeal on Beni laiutamised juba sellised mõõtmed võtnud, et teised väga voodisse ei mahu ning ma olin ajutise lahendusena sunnitud enda kõrvale põrandale madratsi panema, kus poeg siis vahelduva eduga kenasti magab. Et oma tuppa kolimine veel libedamalt läheks, sai talle ka autodega voodikomplekt soetatud. Sellega oli selline lugu, et kui Ben KID´is seda esimest korda nägi, võttis ta selle lihtsalt näppu ja jalutas kassasse, et me ära maksaks 😀 Läbirääkimiste tulemustena nõustus ta siiski ootama, lubasin, et tulevikus saab ta selle kindlasti. Ja oma lubadust ma pidasin ning kohe kui kõik laste voodipesukomplektid tolles poes 40% alla hinnati, tellisin selle ära 🙂 Norras on tõesti nii, et suht kõik saab allahindluste ajal ära osta, ainult oota natuke.

Ohh, mõtlen praegu tagasi esimesele trimestrile – küll see on hull aeg. Koguaeg väsinud, mul võimendas väsimust mõistagi ka rauapuudus. Lisaks iiveldus ja oksendamine. Praegu, sarnaselt Beni ootusajaga, oksendan vahest nüüd ka, aga see hoopis teistmoodi. Ei ole seda non-stop paha olla´t. Ei hakka iiveldama, kui natukenegi kauem söömata olema juhtun. Ütleks, et praegu on lust!

Eile teatas Viiking lõpuks oma emale ka. Kuna nendega (pean silmas nii ämma kui äia) on veits keeruline, nad nimelt pühenduvad VAID oma tütrele ja tolle kahele tütrele, on Viiking veidi solvunud. Mina lausa vihane, krt küll Ben on ka nende lapselaps! Kui viimane tütretütar sündis, oli äi kahe päeva pärast platsis, Beni sündides läks nädalaid, enne kui värske vanaisa aega leidis. Ja tol ajal elasime me 1km teineteisest! (Meie ja Viikingi õde siis). Ämm.. sellel on aega igal pool ringi paarutada, aga oma esiklapselast aega külastada pole. Vot sellepärast ei teatanud Viiking neile enne poole raseduse möödumist midagi. Ma oleks üldse sünnituseni oodanud :p

Siiski oli ämm ülevoolavalt rõõmus. Juubeldas ja õnnitles. Rääkisime mõnda aega telefonitsi. Viikingilt oli küsinud ka, miks me ometi varem ei öelnud.

Selle rasedusega oleme otsustanud, et tuleb üllatusbeebi. Tahame täiega sellist kogemust. Üks mu sugulane, kes raseduse puhul õnnitles, kirjutas lisaks, et loodame, et seekord tuleb tüdruk ja NUTUEMOJID sinna lõppu.. 8/ Hakkab pihta see komplekti tüdruk+poiss kokkusaamise jutt. Siiski ei aja see mul hinge täis nagu paljudel teistel. Vastasin, et vahet ju pole, ega see viimaseks lapseks jää. Sest tõesti viimane asi, mida ma vanana kahetseda tahan, on see, et oleks võinud rohkem lapsi saada. Ja see pidi üks levinumaid kahetsusi surivoodil olema 😶

Tõmban otsad kokku, nesting on hakanud tuure üles võtma, maja võiks enne uut aastat ikka valmis saada. Jäänud on veel alumise korruse põrand, korstna viimistlemine, mõned Beni toa detailid, garderoobkapid ja TERVE ülemine vannituba. Hahaha, VAID, eksole. Okei, võrreldes, mis tehtud on, on see tõesti äkki üks kümnendik.

 

Ei lõppe see autoneedus!

Raha säästmise juurest sujuvalt raha kaduni. Keegi on meie perele või ainult Viikingile autoneeduse külge pookinud. Ma ei hakka kõiki linke siia lisamagi, milles ma pere masinatest pajatanud olen, SIIT leiab kogu history.

Ohh, vahepeal on nii palju toimunud. Aga ütleme nii, et pärast Mauritiuse reisu, mil ma Beniga taas väljamaal viibisin (loodan ka sellest kirjutada, inshallah) sain ma ühel hilisõhtul Viikingilt pildi:

Juures lakooniline: “Tegin avarii.” Kuna ma seda alles hommikul nägin (ajavahe), tegin kohe kõne, millest selgus, et tee oli nii libe, et mees sõitis 50ga kurvis teelt välja, otse posti. Auto mahakandmisel ja post tuleb kah kinni maksta..

Esiteks ei saanudki ma aru, kui risuks Subaru sõidetud oli, aga hiljem sain veel ühe pildi:

Ben oli ääretult mures, et auto katki ja nõudis pilti üha uuesti näha. Siis hakkasin ma lootma, et meil mingi kindlustus on, et rahhi saada. Selgus, et sellist pole, mis oma vigu kataks. Ahastasin, et mu rahakogumisest ei tule kunagi midagi välja – alati juhtub midagi. Kuuuuraaat, 2,5a oleme me autodesse sellise summa pannud, et selle raha eest võiks midagi tunduvalt paremat omada.

Järgmisel päeval suundus Viiking Oslosse. Rongiga. Beni turvatool kaenlas, kindla mõttega, et koju naaseme kõik koos uue autoga.

Mina muidugi autootsingutesse ei sekkunud. Ei jaga ma sellest midagi – las mehed otsustavad. Vahepeal käis Viiking ise ka reisil – Lissabonis – ja saatis mulle 3 erinevat automüügi linki. Esimene BMW x3, teine mingi Nissan ja kolmas samasugune Subaru, nagu enne oli.

Kui kõik Norramaal tagasi olid (Viiking enne, mina Beniga päev hiljem), oli otsus tehtud. Ilmselt mr.Beani mõjutustega sai ostetud x3. Raha pidin minagi sinna panustama – see tegi tuju morniks.

Vigadest on õnneks õpitud ja koos automüüjaga käidi masinat töökojas kontrollimas. Järgmisel päeval algas kojusõit ja juba enne kui me 100km vuranud olime, hakkas põlema mingi tuli, mis Viikingil kohe häirekellad tööle pani. Ma ei saanudki täpselt aru, vist midagi rehvirõhkudega seoses. Mr.Bean ka nii vara telefonile ei vastanud, et nõu küsida. Midagi see Viikingi pumpas ja BMW kasutusjuhendit luges. Varsti tundus kõik ok ja sõitsime edasi. “Vähemalt on 5a garantii, kui jälle midagi juhtub,” ütles Viiking. Ja täiskasko sai võetud samuti.

Üldiselt on Viiking autoga rahul, ütleb, et hea sõita ja kütust võtab vähe. Kenam kah kui eelmine. Omalt poolt võin lisada, et tundub rohkem ruumi olevat ja mugavam. Viikingi isale oli see-eest autovalik vastukarva, et varuosad kallid. Ma ei tea, kas ta mersudel on need odavamad või? 😀 Aga jah, uskumatu, et meil ja Bemm!

 

Varika õpetussõnad: Kuidas säästa 3395€

 

Kirja sai 16.septembril

Möödunud nädalast poole veetsime vanadel radadel. Viiking pidi reedel ühel koosolekul viibima, me Beniga läksime muidugi kaasa. Nagu ikka ei saanud me algul vedama, siis pidama ja asju, mida päälinna kandis ajada, oli kogunenud omajagu.

Neljapäeval oli siis minekupäev. Paraku oli neljapäeval ka Benil lasteaias pildistamise päev. No ei saanud ära jätta. Muuhulgas selgus, et selline tavapärane toiming võib Norramaal lausa 200€ maksma minna. Olenevalt millise paketi võtad.

Niisiis. Neljapäeval ärkas Viiking vara, istus söögilaua taga “kodukontoris”, me Beniga magasime. Seejärel ühine aeglane hommikusöök ja 9ks saime Beni aeda viidud. Ise käisime kodus viimaseid asju kokku pakkimas. Ja Emule mingeid asju viimas. Benile panin selga triiksärgi ja velvetpüksid ning palvetasin, et ta neid enne fotograafi ette jõudmist ära ei mäkerdaks.

Kell 11 olime taas lasteaias, et Ben, kes muidugi jälle tulla ei tahtnud, auto peale panna. Seejärel Circkle K’sse, kust me haagist ei saanud, edasi Shelli, mille külastus edukamaks osutus. Ja siis jälle koju, sest maha olid jäänud tekid ning Beni jope.

Miks me haagisega läksime? Sest koju oli mööblikraami juurde vaja. Miks me Viikingiga töötripi raames selle tuuri kaasa tegime? Sest töökoht maksab sõidukulud. Siit tulebki esimene sääst: ütleme 200€.

Enne oli muidugi suur eeltöö tehtud. Erinevatelt inimestelt sai erinevatest Olso otsadest kokku ostetud:

  1. Leander Junior Voodi
  2. Stokke Tripp Trapp
  3. Beebivoodi
  4. Täispuidust kummut meie magamistuppa
  5. Paar liuguksi esikusse
  6. Teine paar magamistuppa

 

Muuhulgas pidin ma jõudma oma perearsti juurde ja ostma keskusest kõik need asjad, mida Åndalsnesist ei saa.

Kõigest kujunes väga sisutihe nädalavahetus, sest lisaks igale poole jõudmisele otsustas Viikingi isa, et ta peab ikka ka kohale tulema. Osalt oli see õnnistus, sest Ben pääses meiega kaasa rändmast, sai teisi lapsehoidjatena kasutatud. Samas kohustas see meid ühisaega leidma.

Kokkuhoiu juurde.

Benile oli vaja uut voodit. Sest seal lae all magamiseks on ta ikkagi liiga väike. Uurides maid, sain ma aru, et soovin Leander Junior sängi. Uuena maksab too 800€. Mina leidsin kasutatud uueväärse 150€ eest. Teine sääst: 650€.

Uuele lapsele samuti tooli vaja. Stokke asemel ma muud ei valiks. Uuena 190€ maksev, kasutatuna 75ga saadud. Kolmas sääst: 115€.

Uue beebivoodi soetamise vajalikkuses ma esialgu kahtlesin. Ette teada, et minu lapsed kasvavad kaisus, aga midagi oleks nagu voodi ette vaja, et imik maha ei kukuks. Ja selline side by side ratastega crib kulub marjaks ära. Saab hõlpsalt mööda maja manööverdada ja puha. Samasugust ma netist ei leia, aga võrdlemiseks sobib odavaim, mis maksab Jollyroomis 120€. Me soetasime 30€ga. Neljas sääst: 90€.

Majja uut kummutit vaja. Täpsemalt meie tuppa, sest selle väikese, mis meil praegu on, anname Benile, kui too oma tuppa kolib. Nii, guugeldasin ligilähedase, millise ma uuena oleks ostnud. Kuskil 470€. me maksime 40€. Ütleme, et me viimisteme seda ka umbes 40€ eest, sel juhul tuleb viies sääst 390€.

Garderoobi uksed võtan kokku. Käisime just ehituspoes neid peaaegu et tellimas, sest käimas oli -30% allahindlus Elfale ja veel mingile brändile. Kahe paari uste eest taheti meilt pea 800€ saada. Algul me veel mõtlesime, et pigem ikkagi ostame, sest vähemalt ale, siis hakkasime järelturgu vaatama. Natuke mõõtmist ja uked olid pärast tingimist 250€ eest meie! Tulge ainult järele ja viige minema. Kuues sääst: 550€.

Viimane ost oli kõlari võimendi. Korteris ei näeks mõtet, aga kui elad majas, pole väga teiste asi kui kõvasti mussi kuulad. Ja muusika käib meil pea alati. Eriti kui Viiking kodus. Kõlarid ise ostsime juba poolteist aastat tagasi. Uuena maksid nood 1300€ ja no kuna see siin on Norra, siis oli üks Oslo kutt endale need soetanud aga kurja – naisele ei meeldinud nende väljanägemine. Naerukoht! Nii me need pilpapeal hoitud ja suht kasutamata kõlarid 600€ eest endale saime.

Seda, et veel ühte vidinat – võimendit – vaja läheb, sain alles hiljem teada😅 Ja ostetud sai too alles nüüd ja seda 500€’ga. Poissmehelt, kes tundus asjatundja ning kes ise maksis uuest peast audio eest 1200€ Viimane sääst seega: 1400€.

Raha säästmine on mulle tõesti mokkamööda. Täielik koi! Pluss meeldib mulle taaskasutus😌

Kõik kokku: 3395€

Novot! Selle eest sai piletid Mauritiusele ja jäi veel ülegi😊

Vanad kirjutised: Varikas aeti marru

Kirja pandud 28.juulil

Täna kui beebikandmist täpselt 14 nädalat täis sai, leidis aset midagi ebasünnist.

Pühapäevane päev, saab kaua – suisa 7:30ni – magada. Ben ööbis Emu juures, Viikingil külalised ja mul tööpäev. Parajasti on kuumalaine, saab kohe hommikul nappide riietega tööle minna.

Algasid siis askeldused: küpsetamine-kokkamine. Töökaaslaseks täna üks 17aastane neiu. Äkitselt astub mu juurde koristajatädi. Tegemist brasiillannaga ning varasemalt olin ma temaga alati hästi läbi saanud. Tuleb ja küsib mingi sissejuhatuseta: “Oled sa rase?” Mu töökaaslase ees (!) Hetkeks olin pahviks löödud. Esiteks ma varjan seda siin kiivalt nende eest, kel seda enne teatud aega teada vaja pole. Teiseks sellist asja ei küsita!!! Mis siis kui ma oleks lihtsalt (kõhust) rasvunud? Kolmandaks ta isegi ei vabandanud ega tundnud mingit kohmetust, lihtsalt: “Sa kandsid eile kleiti, mõtlesin, et rase.”

Ma lihtsalt keen. Mida ta endale lubab? Neil lõunamaalastel pole mingit taktitunnet ja ta võiks endlae selgeks teha, et on Norras.c

14+6

Kõhust. Üldiselt olen ma võimeline seda lamedana hoidma, aga ei ole koguaeg meeles. Ja kui söönud ka veel olen + täis põis (mis on koguaeg täis😂) ja no ilmselt teravam silm hakkabki kahtlustama. Aga üks asi on kahtlustamine teine suutmatus oma kahtlust vaka all hoida.

Nüüd mõtlen, et kes teab kui paljud juba kahtlustavad. Aga noh nädal-kaks veel, siis võin juba teatavaks teha küll 😊

Raseduse avastamine

Kõik vist teavad, et ühe lapsega piirduda pole ma kunagi plaaninud😛 samas kiiret polnud. Selline 1-1,5a vanusevahe pole minu teema. Minu soov oli, et teine laps sünniks kui Ben on 2,5-3aastane. Et saaks ühe korragi ühele lapsele pühenduda ja seda aega nautida.

Kuna Norras ei ole sellist hüve üldse, et saad aga 3 last järjest ja sama emapalk säilib, teadsin ma algusest peale, et vähemalt 6 kuud tuleb kahe lapsesaamise vahel tööl käia.

Mingi matemaatikageenius ma pole, aga sellest ma ikka aru saan, et vahepealne töölkäimine elu järgmiseks kaheks aastaks tunduvalt kergemaks teeb😄.

Vastasel juhul saab ühekordse toetuse, mis on hetkel 6000€ ja kogu moos. Enne oli see üldse 4000€ aga tõsteti. Tean, sest Viikingi õde just täpselt pooleteise aastase vahega lapsed valmis vorpida otsustas. Kaks kuud elad selle rahaga, siis vaata ise mis edasi teed.

Ok, tagasi oma tulevase beebi juurde. Otsustasin (jah üksi😆sest Viiking on niikuinii nõus ja ta oli niikuinii ammu valmis), et jaanuarist peab uuele lapsele vaba voli tulla antama. Et mul tsüklit taastunud polnud, ei teadnud ma muffigi, millal ovulatsioon olla võib ja millistele päevadele power panna.

Rasedusteste mõtlesin enne veebruari üldse mitte teha. Ja kui ma esimese negatiivse sain, tellisin netist hulganisti ovulatsiooniteste et veidi rohkem oma kehaga toimuvast aimu saada.

Munatestid olid sellised kahtlased. Alati oli neil kaks triipu. Üks nõrk, teine tugev. Algul mõtlesin, et ohohh, kohe tabasin õige päeva, varsti taipasin, et koguaeg ka “õige päev” olla ei saa.

Vahepeal olid meeleolulangused, et kuidas see ikkagi nii kaua aega võtab. Aga tegelikult – keha on tark. Ma ju imetasin järkuvalt Beni. Keha teab, et prioriteet on olemasolev laps tugevaks sööta, mitte uut hakkama panna ja iseennast energia-, vitamiini- ja kes-teab-mille-defitsiiti jätta.

Ja siis ühel päeval aprillikuus tuli see ÕIGE positiivne ovulatsioonitest. Kaks rasvast triipu, kohe taipasin, et nüüd! Andsime Viikingiga oma parima💪 😂 ning täpselt kahe nädala pärast selgus, et Viiking, täielik tõutäkk, oligi kohe esimese ovulatsiooni kinni püüdnud👏

Kusjuures ma arvan, et kui Viiking poleks eelnevalt aprillikuus Beniga 6 päeva Oslos olnud, ootaks ma seda esimest ovulstsiooni siiani😃

Järgmisel aastal hakkan paljunema

Ei tundud seekord kihku kohe pärast 12 nö kriitilise nädala möödunust seda suurt uudist maailmaga jagama. Alles praegu tundus õige aeg🙂

Pilt sest ajast, kui nädalaid oli täpselt 20:

Mis mul raseduse kohta öelda?

  • – Möödub märkamatumalt kui esimene.
  • – Tähtaeg on jaanuari lõpus. Ehk siis hetkel käsil 26. nädal
  • – Soo jätame üllatuseks ja ma mõtlen siinkohal ka meid endid 😉
  • – Kaalu on juures 2kg. (Ok, nüüd siin reisil carbside peal elades enam ei teagi🙄)

    – Kõht on suurem kui esimesel korral aga ikkagi väiksem kui keskmisel esmarasedal😜

    – Enesetunne on hää. Aga seda alles alates kuskil 20ndast nädalast.

    – Trennitegemises oli paus pea poole raseduseni, siis hakkasin uuesti pihta, sest lodevus ja viiekilose imiku sünnitamine ei ahvatle😂

    – Liigutusi hakkasintaaskord võrdlemisi hilja tundma. Ca 18.nädalal vast?

    – Tundub aktiivsem tita kui Ben kõhus oli. Doplerile virutas mitu korda jalaga ja üldse üks kemplus pidevalt käib😄

    Welcome to my house vol2

    Vaatasin just järgi, et eelmine kord demostreerisim meie elamist/remondi kulgemist oktoobris. Viimasel ajal tekkis musse selline tunne, et võiks uuesti näidata. Siis mõtlesin, et mis siin ikka nii muutunud on, aga.. no ikka on küll. Lihtsalt esimene õhin möödas ja silm harjunud. A teie ju ei tea kuidas kõik nüüd välja näeb 😃

    Möödunud nädalal kutsusin töökaaslased (1 spanish, 1 lõuna-aafriklane, 1 norrakas) meile õhtustama, mispuhul kodu eriti korda sai. Millal siis veel kui mitte nüüd pilte teha?

    Ja siin nad on:

    Elutuba. Ainus mis siin veel teha, on paigaldada ühe seina põrandaliistud. Ootab see selle taga, et me otsustaks mida trepiga peale hakata. Lisaks muidugi keset tuba “ilutsev” kortsen, mis vajab veel natuke pahtlit ja võõpamist. Siis saab kamina oma kohale tõsta ning ühendada.

    Köök

    Hiljuti said seina kaks väikest valget riiulit.Peale selle tuleks kapijalad ära peita ja olekski valmis!

    Magamistuba

    Jube keeruline on sealt pilte saada, sest tuba nii väike (tegelt tavaline ehk ca 13 ruutu), et kõik peale ei mahu. Jällegi on puudu mõni liist. Lisaks liuguksed riidekapile. Tegelikult võin varsti uusi pilge näidata, sest kummut lendab välja, asemele tuleb uus, juba on paigaldatud konksud kardinaid hoidma ning liuguksed ootavad allkorrusel ette panemist.

    PS! Viimane pilt on selleks, et seinavärvist aimu saaksite.

    Beni tuba

    No siin oli veel hullem midagi kaadrisse saada😑 Ainus tuba, mis täielikult lõpetud, kui ma siin sisustuselemente arvesse ei võta. Ma vist ei ole kirjutanud meie akende vahetusest. Igatahes Beni tuba oli üks, mis uue akna ette sai. Ukse jätsime samaks, lihtalt võõpasime valgeks (loe: Viiking võõpas). Suht kõik ongi Viikingi tehtud, võib nimetada isapuhkuse projektiks, sest just selle toaga mu Viiking Beni uneaegadel vaeva nägi. Tänaseks on päral ka uus voodi ning õhtul proovime poja esmakordselt oma tuppa magama saada🤞

    Oh aga sest ruumist võin ma veel pajatada. Tegemist on nii väikese toaga, et põrandapinna maksimaalseks kasutuseks olime kohe ühisel meelel, et voodi peab kuskil kõrgemal olema. Kui see aga valmis sai (üllatus! Taaskord puhtalt Viikingi kätegöö😄), olime sama kindlad, et Ben on ikkagi liiga väike, et seal magada. Või noh, magatud ta seal saaks, aga unise peaga alla ronima ma teda ei usaldaks.