Eelmisel kuul ma sellist kokkuvõttevormis postitust ei teinudki. Seekord tuleb siis topeltpõhjalik.
Viies kuu läks käima kui me veel Eestis olime. Väike Ben hakkas end päev (või paar) pärast neljandat minisünnipäeva niimoodi korralikult üle parema külje seljalt kõhule pöörama. Eks ta oli ennegi, aga nii libedalt paari sekundiga see varem ei käinud.
Lisatoitu pole veel andnud, välja arvatud üks poolik metsmaasikas. Mõtlesin, et millal veel ta seda vanaema aiamaiust saab. Metsmaasikapoolik sülitati välja ning manati ette samasugune nägu nagu igal õhtul kalamaksaõli saades.. Üldiselt ei sügele mul midagi rinnapiimale lisaks andma, kasvab teine ju nii ilusti.
Ükspäev proovisin naljapärast jälle lutti anda. Selle mõttest saab Ben nüüd veel vähem aru – sülitab välja. See-ees “pureb” oma Sophiesid😄
Iga päev saab Ben oma mängutekile asetatud, kus ta esmalt kõhuli keerab ja seejärel edasi ukerdama asub. Läbi puhkimise ja vahest ka kerge hädakisa ta edasi saab. Ahvatlen teda tavaliselt mängulehma või tuulevurriga. Viimane meeldib eriti, sest see on värviline, keerleb ja mis peamine – sel on täpid. Seinatäpid meeldivad ka siiani hullupööra. Nüüd üritab ta neid ka katsuda.
Lebada Benile ei meeldi. Nii lamamis-, Stokketoolis, turvahällis kui vankris on vaja end püsti vinnata. Viimases haarab ta äärtest kinni ning olen lasknud tal õige natuke istuda, kuigi tean, et hea see vast pole. Mida rohkem sületamist, hüpitamist, solgutamist, seda parem.
90% ajast on poja heas tujus ja naeratab, vaatamata sellele, et näiteks eile magas ta kogu päeva peale kokku umbes 1,5h(!) Aga nii kaua kui ta öösel korralikult magab (hommikul ärkasime kell 10), las olla. Jõuan selleni, et meil pole siiani kindlat päevakava. Ma ei teagi, on see hea või halb.
Benile meeldib väga kui temaga lauldakse. Viiking paneb iga päev Spotify’st norra lastelaulud käima ja hüpitab-tantsutab Beni. Minuga on Entel-Tentel ja seda kasvõi õues jalutades😁
Tähelepanu armastab see laps ka. Eile Viikingi tädi sünnipäevaks makroone meisterdades, istus Ben küll meie kõrval BB-toolis(kus ta endale ise jalgadega hoogu teha oskab) aga kriiskas/kiljus kohemaid kui tundis, et tähelepanu ei saa. Mitte nutukisa, vaid selline heiheiii-ma-olen-ka-siin kisa.
Lisaks naeratamisele Ben ka naerab nüüd häälega. Esmakordselt võlus selle naeru välja mr.Bean, kes teine veel, eksole. Nüüd naerab meie musutamise peale ka. Või kui aevastamist imiteerime.
Vahepeal olid meil sellised hommikud, et Ben tahtis kangesti kell 7 üles ärgata. Siis võttis Viiking tema “kantseldamise” enda õlule ning enne tööle lahkumist kell 8 tõi ta voodisse tagasi. Hea õnne korral magasime koos veel tunnikese, vahest aga ärkasin, sõin hommikust ja noh hiljemalt 10:30 on Ben niikuinii nii unine, et tahab uuesti tuttu.
Uinumisega on ta hellitatud – kas tiss või kussutamine. Päeva esimesse unne jääb ta nö beebiasendis süles kussutades. Kussutan nii, et teen peaaegu et kükke. Trenni alla igatahes kvalitsifeerub. On juhtunud, et ka öösel tekitab miski meelehärmi, millest häälepaelad koheselt märku annavad, siis tuleb jälle kussutada. Üks öö olime rabatud, kui Ben ca 3min kisas. Meie jaoks on see ennekuulmatu, ma ei kujuta ette mida need tunnevad, kelle beebid tunde kisavad. Nood kolm minutitki tundusid igavikuna. Probleemile me jälile ei jõudnud. Halb unenägu? Võibolla. Igaks petteks sai voodi külge ämmalt ristsetekingiks saadud unenägudepüüdja riputatud.
Homme on meil arstile minek. Muidugi olen elevil palju ta siis kahe kuuga kasvanud on. Tundub, et mehiselt, sest kintsud on aina voldilisemad ja süles tassida raske. Sellest aga ei pääse, sest Ben peab kõike nägema ja soovitatavalt püstisest asendist. Riideid olen ka mitu korda sorteerinud, suurus 62 läheb veel nibin-nabin selga. Kitsaks jäävad enne kui lühikeseks😂 Meenub, et eelmine nädal kohtasin ostukeskuses ühte beebigrupikat. Laps on Benist paar nädalat vanem, aga palju väiksem.
Ahjaa, mõned korrad on juhtunud, et beebipoeg jääb ööunne enne meid. Siis paneme ta võrevoodisse, kus ta isegi paar tundi püsib. Mõistagi kolib ta meie juurde esimese söögiaja saabudes (umbes kell 2) tagasi. Mul on endal probleeme tema eemalepanemisega. Ta on ju nii väike ja aeg läheb niigi nii kiiresti.
Üsna tihti on tal tung end läbi une kõhuli keerata. Paraku ei saa ta niimoodi rahu, sest käivitub roomamisinstinkt, mis beebi tagumik taeva poole jalgadega sõtkuma ajab.
Edit: Arstil käidud, Ben kaalub 8730g ja on 67cm pikk. Arst arvas jälle, et on valesti mõõtnud, sest sentimeetreid olla korralikult juurde visatud.