TA

Tegelikult on mul neid kolm: 10. ; 13. ja 17. veebruar. No ma tahan seda esimest uskuda 😄

Raseduse lõpu kirjalik jäädvustamine on mulle seekord õige oluline. Kahetsen et eelmisest korrast veidi detailsemalt asju kirja ei pannud – oleks hea praegu võrrelda olnud.

Nii palju ma mäletan et teise ja kolmanda lapseootuse lõpud on pigem sarnased. Nii kui 37. nädal kukkus, hakkasin vaarikalehe teed kulistama ja libakad ainult tihenevad. Viimasel nädalal on mul iga päev mingi ajavahemik mil kergete valudega toonused kimbutavad. Aga ma juba karastanud, ei tee väljagi ega hellita lootust et nüüd päriselt sünnitama hakkan. Nagu eelmiselgi korral – kui päriselt asjaks läks, siis ma igaks juhuks ka veel dushitasin ja ootasin tund aega enne kui Viikingi üles ajasin😄

Lugesin selle raseduse ajal veel «Loomuliku sünnituse teejuhi» läbi ja pean seda jätkuvalt pühakirjaks😄 Aina rohkem saan aru miks mulle haigla ei sobi. Kahju et ma kodusünnitust planeerida ei saa – väikese koha paratamatus😒 aga äe sai kokku räägitud küll et kui tuhud jälle kohe 2min vahedega hakkavad, siis kutsume kiirabi meile ja palume ämmaka «kaasa panna». Parem ikkagi kodus kui autos. Kiirabi autos ka ei sooviks. Äe seevastu eelistaks seda. Miks keegi mu eelistust ei küsi?

Üleeile käisin äe vastuvõtul. Ütles mulle et 13ndast on mulle pakkumine Ålesundi haigla hotellis elada. Lükkasin tagasi selle – no ma ei jäta ju oma kahte last teadmata ajaks emahooleta. Pole minu teema selline asi 😀

Eile veel utsitas Emu mind jasmiiniõli pahkluudele ja alakõhume määrima. Salveiõli ka. Panin mõlemat ja mõju tundus vastupidine. Toonused mis mul päeva jooksul mitu korda tulevad-lähevad, kadusid sootuks. Täna panin ikkagi uuesi peale ja läksime kõik koos jalutama. Toonused jälle null. Ja siis kodus, maigaad! Kõigepealt sigines mingi veider terav ühepoolne seljavalu, järgnesid la valusad toonused, sellised et kl 19 ajal mõtlesin et sellises olekus ööunest küll midagi välja ei tule. Lasin Viikingil endale teist õli selgale panna ja viskasin pikali. Valud nõrgenesid aga nii kui püsti tegutsema hakkasin, naases ka valu. Praegu kl 21:31 siruli olles, tunnen vaid nõrka seljavalu ja aegaajalt toonuseid. Tundub et saab selle olekuga magama jääda küll😁

Viiking imestab koguaeg kui tragi lõpurase ma olen. Et nii mõnigi lebab selles staadiumis ainult. Nooh, ma olen ennast kergena hoidnud, juurde on tulnud 5kg ja kõht ka väiksemapoolne. Raske tunne on ainult õhtuti peale sööki. Äe ahhetab alati kui kerge on läbi mu kõhunaha beebit tunda. Kõrvetistest olen üsna puhtalt pääsenud võrreldes kahe eelmisega.