Black Friday saak

Nagu teate, katsun ma mitte rohkem kui vajaduspõhiselt asju osta. Aga kui ikka kuude viisi nimekiri asjadest ootamas, siis on täiesti õigustatud sellise päeva ärakasutamine.

Peamiselt tuleb siin juttu uue beebi asjadest. Kuna tulemas talvebeebi ja kogemused säärasega varasemast puuduvad, olin ma esialgu nagu peata kana: mis riideid tuleb osta? Kas on turvahälli soojakotti vaja? Kas peaks imiku meie jaoks tavapärase puuvilla asemel (merino) villa riietama? Jne.

Enne netipoodides tellimuste esitamist tõin pööningult alla kõik Beni beebiriided suuruses 50-62. Et vaadata mida üldse juurde vaja on ja mis piisavalt unisex on.

Juba esiklapsega teadsin ma, et neid megatillukesi väga palju kokku osta ei tarvitse. Nii oligi meil reaalselt 3 paari pükse ja 5 bodyt suuruses 50. Ostukeskus oli kodu lähedal, kui oleks rohkem vaja olnud, oleks kohe osta saanud. Ja noh, Ben oligi 1kuu vanuseks saades oma kehakaalu pea kahekordistanud. #tissipiim

Mida ma tõdema pean, on see, et kuigi ma plaanisin sooneutraalseid rõivaid osta, domineerib Beni omased siiski sinine. Niiet tüdruku puhul soetaks ma natuke neiulikumaid juurde 🙂

Kohe ma neid kokku ei ostaks, Black Friday raames sai lihtsalt (unisex) villariideid tellitud, sest lapseke saabub suht südatalvel ja me elame majas, mitte keskküttega korteris, st meil on minu hinnangul toad alati alla 20kraadi.

Loomulikult tegin ma isegi Black Friday puhul uurimustööd et mis kuskil parima hinnaga on. Lõppeks said asjad kolmest kohast tellitud. Eile sain kätte paki Lekmer.no’st (kõik Joha kraam):

• Siidi-villa body suurus 50
• Siidi-villa tudukas suurus 50
• Müts 1-4kuusele, mis alguses kindlalt liiga suur on, aga väiksemat kah ei müüda 😕
• Merino villa püksid suuruses 56/60
• Nööpidega merinokombe suuruses 56/60

Täna Babyshop.no’st:

• • Mini Rodini tutimüts, mida ma omal ajal juba Benile nillisin
  • Kuling merinopüksid suuruses 50/56
  • Mini Rodini linnupüksid 50
  • Triibuline Wheat merinobody 56
  • Triibuline Wheat merinojumpsuit 50
  • Zalandost sai tellitud:

  Valge Joha hõlmikbody, ikka villast, 50

Villa-sipupüksid 50

Ega see kergete killast polnud – leida minu maitsele ja veel sooneutraalseid villariideid. Ma nimelt jälestan igasugu mõmmipilte või muid loomapilte. Teatudsuguseid(!) Veel hullemad on igasugu lollid tekstid “I ♥️ mom/dad”🤮

Oh, ja kuigi kasutasin seda musta reedet rahasäästmiseks siis kadus ikka ca 250€ nagu musta auku🤷‍♀️ Ei taha teada, mis ma täishinnaga nende eest maksnud oleks😬

Hiljem ei arva ma, et laps 24/7 villa mässituna olema peaks, aga kuna ta nii väike nii külmal ajal, siis nagu esimesed kuu-kaks võiks ☺️ Ahjaa ja Benist on meil olemas Joha villafliisist kombekas suuruses 50 (pildil paaripäevase Beni seljas):

Selles toome vastsündinu koju, ükskõik kumb ta siis on. Vast ei saa eluaegset traumat sinisest toonist, kui tüdruk juhtub olema😬

Esmaspäev

Appi mis nädal(avahetus) mul seljataga on. Üle 40h rassimist. Kaks ligi 12h öövahetust ja eilne õhtune veel otsa. Täna magasin südamerahuga kella poole üheteistkümneni, oleks kauemgi, aga Viiking helistas, et keegi on ukse taga. Meil miskipärast selline süsteem, et kui alt uksest keegi siseneda soovib ja meie korteri nr valib, siis heliseb Viikingi telefon ja selle kaudu siis lastakse inimene sisse.

Ajasin kähku mingid hilbud selga ja tormasin õue. Selgus, et iss oli mulle paki saatnud, uhke lillelise. Sünnipäeva puhul. Naasesin voodisse seda avama:

Koonerdatud siin pole

Viiking käis laupäeval 30ndate teemalisel peol. Kolleegil oli 30. juubel nimelt.
Umbes kolme ajal me mõlemad kodust lahkusime, mina tööle siis. Tagasi koju jõudsin kolme ajal öösel, Viiking oli endiselt Oslos ja ootas ööbussi. Ostsin teisele teepealt kebabi kaasa – nii hea abikaasa olen ikka 😀

Kui mina juba unne suikunud, saabus Viiking, kes mind oma nunnutamise-kudrutamisega üles ajas. Saatsin ta kööki kebabi sööma ja uinusin taas.

Aga tagasi tänasesse: pärast hommikusööki asusin murakamoosi keetma. Ostsin 18€ eest 650g murakaid. Mõtlesin, et vaevalt ma metsast neid leian. Sain paar moosipurgikest.

Lõppu mu esimene Harley t-särk. Ostsin selle juba Dublinist tegelt, aga unustasin enne näidata:

Jumal ulatas abikäe

Vahepeal sai siin kurdetud, et kõik lühikesed püksid suureks jäänud on. Kuidas käitub säärases olukorras maailma parim abikaasa? Tuleb koju hunniku uute lühkaritega!

Paraku selgus, et mees hindab mind üüberpeenikeseks – nr 32 püksid mulle küll (veel) jalga ei lähe. Õnneks oli nii väikseid vaid 3 paari, ülejäänud läksid käibele. Muud oli seal ka, jumpsuit ja mõned pikad püksid.

Ja kuna juba uute hilpude demonstreerimiseks läks, siis näitan ka, mis Dublinist kaasa toodud sai:

Sest varbavahekad on so yesterday

Uued Vagabondid

Eile oli mul pärast keelekursust to rongile veidi aega, mis ajendas mind Oslo peatänaval üht kingapoodi külastama. Mul oli ammu häda lahtiste aga samas tagant kinniste suvekingade järele. Leidsin Vagabond Dariad, mida ma ainsana ka proovisin ja ära ostsin. Olin veel õnnelik, et jeeeii, enne maksid 799NOK, nüüd 649NOK (veits alla 70€). Enamike jaoks näevad need vist imelikud välja, aga mulle ei meeldi liigne tavapärasus.

Jõudsin koju, guugeldasin neid ja küsisin sõbrannadelt/õelt/Viikingilt hinnangut. Ainsana kiitis mu valiku heaks sõsar. See mind ei heidutanud – Eestis kantakse ju ikka veel baleriinasid. Aga see pole kõik: netis maksid needsamad kingad 54€ ja saadaval oli fuksia roosad. Ahastasin.

Viiking, kelle kommentaar mu uutele jalavarjudele oli: “Mul on raskusi nende kingade meeldimisega. Need näevad välja nagu invaliidi jalatsid,” kiitis need täna hommikul ikkagi heaks, kui neid mu jalas nägi. “Süüdistas” mind halbade piltide saatmises 😀 Rahustas mu maha, et ma 200NOK tuulde viskasin ja õigustas musta värvi. “Rebi see tsekk kähku katki, muidu ma lähen hulluks!” andsin korralduse. Ja siis polnudki enam tagasiteed, läksime hoopis tähtsaid asju ajama, pärast mida ka paar pilti klõpsutatud sai:

Jalas näevad jah vast kobedamad välja.

Milline oli shopihgusaak Hawaiil?

Kuigi ma Paradiisi pooltühja pagasiga lendasin, ei olnud mul metsikult poodelda plaanis. Riideid on mul rohkem kui piisavalt, ruumi kappides seevastu pole.

Ükspäev kui me minu haiguspäevil Lahainas jalutasime, asutusime nii muuseas kõikidesse normidesse poodidesse sisse. Niisama vaatasime ja avastasime, et hinnad on hoopis rahakotisõbralikumad kui Norras ja Eests. Seal olid sellised lahedad mitte spordi-, vaid surfipoed. Algul arvasin, et tahaks Hawaii särki, aga ükski polnud päris SEE, lahtiseid kingi ja bikiine. Tol päeval naasesime me hotelli hoopis Billabongi kübara, Roxy pükste ja CK aluspesuga. Viimane oli hinnad  terves poes 50% alla lasknud.

Mul alati teema lilleliste pükstega olnud. // Pilt 8h pärast oppi tehtud

Läks mööda Kauai aeg, see saar oli metsik, shoppamine ei sobinud sinna 😀 Polnud eriti poodegi. Jõudsime omadega Honolulusse ja no see on USA ju. Pood poe otsas. Üks päev, kui me juba mitu tundi rannas vedelenud olime, otsustasime, et kaeme selle suure La Moana ostukeskuse ära. Sinna meie ülejäänud päev ka läks. Victoria´s Secretis veedsime kõige enam aega ja ma olen niiiiii tänulik, et Viiking viitsib minuga vaadata ja otsustada, mis sobib, “See on ju kompliment mulle, kuidas Sa välja näed,” vastas Viiking, kui teda tänasin. Müüjad pakkusid talle korduvalt istumisvõimalust, aga Viiking keeldus. Üks mu soovidest täitus – omastasin bikiinid ja need olid -40% allahindlusega. Sobisid kui valatult. Ja kuigi mul metsikult pesu on, siis ühe komplekti ostsin ikkagi, selle, mis Viiking tahtis  + spordirinnahoidja – sellise, mis MINA tahtsin 😀

Tagant lukuga

Spordikad

Vahepeal sõime. See oli omamoodi vaatamisväärsus: keset ostukeskust oli suur-suur ala, mis igast äärest erinevaid söögikohti täis oli. Hinnad olid võrreldes muude kohtadega madalad, hiiglasliku pitsa sai 13dollariga. Nagu ikka, siis pärast toitu mul midagi head vaja. Asusin Häagen-Dazsi, sain megahea ananassi-kookosejätsi valitud (maksis 7dollarit! Üle poole pitsa hinnast!!!), asusin maksma. Järsku vaatan, et teenindajatsiki nimeks Kaire. NO ma teadsin, et vähemalt ühe eestlase ma ära näen. Rääkisime veits, ütles, et on Student Touriga suveks tööle tulnud. Nii äge!

Siis käisime veel paaris poes, mille nimed on teadmata. Viiking sai lühkarite omanikuks, teda tuleb alati tagant utsitada, et ta midagigi ostaks. Ma ostsin sellised vidinad:

Paar päeva hiljem sattusime nö ostutänavale, kõik Tiffany & Co, Louis Vuitton ja säärased olid esindatud. Neisse me ei põiganud, leidsin hoopis ühe ägeda poe. Nimeks on Brandy & Melville sel. Momentaalselt hakkas see nii mulle kui Viikingile meeldima. Ei ole tihti nii, et kuskile sisse astudes ma rohkem kui raatsin osta tahaks. Kunagi varem oli kallis abikaasa mulle ühe samabrändilise basic särgi toonud. Kõik ülakehga katvad rõivad oli seal one size. Tulema saime nendega:

Hawaii särk! Ma mingit tüüpilist Aloha-särki ei soovinud, see valge oli täpselt øige

See oli suisa imeline leid

Järgmisena sisenesime Urban Outfitters´isse. See meile täitsa oma jope, väga lahe pood, leidub nii koduasju, kui riidehilpe. Viiking ostis kunagi Londoni Urbanist meile tulukestega LOVE-lambi(?) koju. Ja mulle tibu pildiraami 🙂 Seekord valisin välja ühe koti. Närmendava, nagu mu vanaema ütleb 😀 Viiking sai särgi ja võibolla veel midagi.

Sellega meie poodlemised Hawaiil piirdusid. Aga siis tuli LA. Ei plaaninud midagi osta, aga kui ma Adidase kaupluses seda dressikat nägin ning see ainuke järelejäänud ja veel S-suurus ka oli, ei saanud seda sinna jätta. Ahjaa, -30% oli soodukas ka. Just seda mul jahedamate ilmadega õues jooksmiseks vaja oligi: 

Tänasest ka midagi: meie koduköögis valmis täna supp. Külm avokaado-kurgisupp, et midagi peale jäätise ka mu kõhtu jõuaks. Solidaarsusest sõi Viiking sama kraami ning üheskoos jõudsime järeldusele, et seda suppi teeks teinekordki:

Mina: “Sa oled küll ainuke mees, kes sellist suppi sööb.”
Viiking: “Mulle maitseb avokaado ju.”
Ma: “Tavaliselt mehed ütlevad, et ega ma jänes ei ole.”
Viiking: “Enne sinuga kohtumist ütlesin ma ka.” 😀

“Räägime jutte!?”

“Milliseid?” saan vastuseks. “Igasuguseid” ütlen tavaliselt.

Igast asjades ma nüüd rääkima hakkangi.

•Tegin üleeile üle pooleteise aasta külmkapis suurpuhastuse ning tõdesin, et alkovaru on meil korralik:

 •Tänu ühele kontaktile saan pulmaks veini -50% hinnaga ostetud.

•Sel nädalal lõunatasin esimest korda rõdul. Lebotasin&peesitasin&päevitasin kintsu:

 •Eilne hommik algas nii hästi – Viiking helistas töölt ning küsis mu püksisuurust, sest ta on mees, kes paneb tähele (antud juhul seda, et enamus mu teksad mulle liiga suureks jäänud on). Kõne lõppedes möödus 3min, sain sõnumi: “You are gonna have very much new stuff now“. Koju jõudes:

 No on ju THE BESTEST MAN EVER!!!!

•Ja selle parima mehe heaks teen ma MISIGANES. Et pärast pulmi ka midagi toredat oleks, viin Viikingi Swissoteli. Seal peatume 2.-4.mai. Mees ise ei tea asjast midagi. PS! 3.mai on tema sünnipäev 🙂

•Tellisin uue kaalu majja. Uhkema, kui varasem, uuega saab rasvaprotsentigi mõõta.

•Emu asub maikuus tööle imelisse Geirangerisse, kuhu me raudkindlalt Viikingiga talle suvel külla sõidame:

Geirangerfjord

•Alati olen enne 25.eluaastat (ja lapsi) oma keha jäädvustada soovinud. Sellepärast sai bookitud aktifotosessioon, mille nimel ma usinalt trennitan.

•Ma raban enne pulmi metsikult tööd teha, sest ma jumaldan seda kurnatud tunnet vahetult enne puhkust.

•Tööl meil jälle uus meeskokk, seekord poolakas. Kuulis, et abiellun: “Ära seda tee! Pärast abielu läheb kõik pekki. Ma olin enne abiellumist naisega 8a koos, nüüd oleme 4a abielus olnud ja kõik läks allamäge.” No sorry, ära abiellu vale naisega siis.

Sokkidest

Sain eile õhtul kõne, kus mind sokke ostma kutsuti. Helistajaks oli muidugi Viiking. Jutustas mulle, et Urbanis on eriti ägedad pikad sokid müügil. Isegi lillelisi, mis mulle raudselt peale lähevad.

Egas midagi, Lillestrømist rongile ja rühkisin Strømmeni ostukeskusesse. Urbanis sokileti ääres sai 4paari välja valitud – 3 Viikingile, 1 mulle 😀

Miks ma sellest kirjutan? Tundub eksole, et mis nende sokkide ostmises nii erilist on. Et äkki ma pole kunagi varem sokke ostnud ja olen nüüd vaimustuses. Aga nendest Stance´i sokkidest tegelt olengi. Siit nad tulevad:

Mu lemmikud on otse loomulikult need Jeesus Kristuse omad. Meenutab mulle SEDA lugu.

Viiking ajas algul küll sõrgu vastu, aga ma panin talle üsna kiirelt mõistuse pähe, et just see paar kõikse lahedam on. Tema esimene valik oli seentega.

Osad Stance´i sokkidest on disaininud Rihanna isiklikult aga ma ei hakanud neid weedi piltidega võtma.

Nädalaga 4 paari uusi saapaid

Eile oli mul ilgelt poodi küüneviile vaja ostma minna. Üksi ma ei tahtnud, oli vaja Viikingit selle imekaardiga, et ma täishinda maksma ei peaks 😀

Enne kui Cubusesse astusime, põikasime jalavarjupoodi, kust Viiking endale eelneval nädalal lausa 2paari saapaid skoorinud oli. Alghindaseks ca 330€ ja 280€. Et aga jõlujärgsed meeletud aled käimas on, maksis ta kahe paari eest kokku veits üle 80€. Woow, ma ütlen! Ja tegemist on kvaliteetsete USAs valmistatud saabastega. Õnn naeratas ka mulle – 50€ müügil olnud Caterpilaridele(täishind ca 200€) tuli käpp peale panna. Viiking utsitas mind tagant, et ma ju BikerBabe ja tal ka sarnased ja suvel mototripile minnes saan jalga panna. Ostsin ära:

Ostukeskuse sulgemiseni oli vaid 10minutit jäänud aga igaks juhuks tahtsin veel Biancosse piiluda. Ja ega ma tühjade kätega ei lahkunud. Miskit veidi kõrgemat olin ma niikuinii tahtnud ja et nad 50% alla hinnatud olin, siis käisin 30€ välja ja tulin tulema:

Koduteel suskasime Viikingi tädi perele pulmakutsed postkasti 😉

Mida elu vahepeal toonud?

• Pärast pikka ootamist jõudis kätte päev, kui ma Norra keele testi tegema läksin (et tuvastada oma tase ja määrata kursuse level). Toimus see mingite laohoonete vahel, majas sees jalutasid vaid burkades kogud. Test nägi välja nõnda: üks naisterahvas asetas mu ette lauale A4 paberi ja palus mul oma viimase nädalavahetuse tegemistest kirjutada. Pärast lubas, et kui vaba koht leitakse, antakse teada. Selleks ajaks olin juba otsustanud, et mul on asjalikumat kursust vaja. Pettumus! Lõin käega!
• Astusin The Body Shopi. Nuusutasin seal veerand tundi kolme jõulukollektsiooni kehavõid ja lahkusin sellega:

  

  IMELINE!

• Aasta ja veel paar kuud pealegi oleme Viikingiga raamaturiiulita elanud. Lõpuks sai villand, mees  tõi koju selle:

  

  Netist leitud, ca 30€

• Kunagi kui ma jooksmisega alustasin, ostsin Rootsimaalt purgi L-karnitiini. Mõne nädala pärast kohtusin üle pika aja sõbranne ja tema mehega, kes mind nähes täheldas, et mul oleks kintsud justkui kebabinoaga õhemaks lõigatud. Tellisin kaks purki: 
• Eile tehti mulle omamoodi komliment. Mu poolakast töökaaslane: “Sa oled nagu naisversioon minust. Sama hull.” 😀
• Mu Viiking on mind varustanud nõnda suure hulga pesuga, et siin on vaid need, mida ma veel kanda jõudnud pole: 
• Ma töötan praegu 10 päeva jutti, järgmine vaba päev on 7 päeva pärast. Töine jõuluaeg, mis muud.
• Küünekasvuga mind õnnistatud pole. Töö ka neid just ei hellita, neljapäeval jõudis koju mu kauavalitud UV-lamp muu vajalikuga: 

Esimesed Dolfied

Kunagi oktoobris külastas mind mu oma Emu, kes aktiivse inimesena erinevate Oslos elavate eesti naistega ühendust võttis ja kokkusaamisi organiseeris.

Ühel pühapäeval saime siis kokku K.ga, kellega pealinnas kena päeva veetsime. Töötab too tore naine lasteaias, ning laiali minnes pakkus mulle võimalust lasteaeda abistama tulla, kui keegi haige juhtub olema.

Eile koitis see päev, kus ma lasteaiaga tutvumas käisin. Tutvustati mulle reegleid, räägiti oludest. Kõik jättis väga toreda mulje 🙂 Ootan juba, et saaks esimesele tööpäevale.

Pärast lasteaia külastust ei saanud muidugi kasutamata jätta võimalust Oslo kesklinna minna. Ekslesin ostukeskuses igasuguse plaanita mida osta. Kuni ma astusin poodi nimega Lille Vinkel Sko ja… armusin. Enamus jalatsipoode on igavad, lausa nii jamad, et eelmine aasta ei leidnud ma ainsatki meelepärast saapapaari ja kasutasin terve talve Viikingi õe vanu, vaheldumisi enda vanadega 😀
See pood on aga täiesti teine teema! Ma leidsin mitmeid paare, mida ma KOHE tahan. Säilitasin siiski kaine mõistuse kuna mul oli vaja midagi madalat ja tõeliselt sooja. Valisin välja need:

Ja pangaarve vähenes 200euri võrra….

Kodus lõin veebilehe lahti ja koheselt sai selgeks, et suvehooajaks on ka midagi vaja 😀

Siis hakkasin mõtlema, et mis mu Viiking sellistest hipi-saabastest küll arvab. Läksin trenni, mees jõudis koju, vahetas riided, tuli ka trenni, kohtusime seal, ma lõpetasin varem, tulin koju, peagi tuli Mus ka koju: “Näia mulle oma uusi saapaid.”
Ma:”Ma loodan, et need sulle meeldivad, see on mu uus lemmikbränd nüüd!”

Jeeeee, Viiking kiitis heaks!

Ma: “Kas sa enne ei vaadanud neid?”
Viiking: “Natukene.. Algul ma vaatasin, et sädelev äär – kurat Russian Style*! Aga tegelt on need lahedad, mulle meeldivad!”
Ma: “Miks sa siis lasid mul uuesti näidata?”
Viiking: “Sest see on nii nunnu, kui sa õhinas midagi näitad.”

*Russian Style – kõik mis sädeleb ja mida rohkem ida pool kantakse. Meie pere käibefraas.