Moss & Juhtumid nelipühade eel

Käimas on jälle pikk nädalavahetus. Esmaspäev on vaba – nelipühad. Viiking teatas pärast hommikusööki, et tahab kuhugi teise linna turistitama minna. Valituks sai Moss. Vahepeal võttis ühendust Rootslane, kes ühinemiseks soovi avaldas.

Kohale jõudes tuli tõdeda, et ilmateadet me vaadanud ei olnud ja kuigi seal tänavatel elu kihas, siis väga õue ei tõmmanud. Vähemalt vedas niipalju, et ühes optikapoes olid kØik päiksekad -50% ning ma sain ühtede kokkuvolditavate RayBanide võrra rikkamaks.

Peale viit olime tagasi kodulinnas ning otsustasime Lillestrømi juurikaid, leiba ja vetsupaberit ostma minna. Selgus, et internett oli meile julmalt näkku valetanud, sest tavapoed olid kinni, ainult hiinakad/türgikad/pakistanikad töötasid. Köögiviljad said ostetud, leiba otsisime kahest kohast.. tulutult. Ja vetsupaber, selle me unustasime, mina ei tea, kuidas me poole rulliga teisipäevani välja veame :/

Tagasi leiva juurde. Viiking ütles, et tema võib ise küpsetada, aga mina, kes ma armastan uusi asju proovida, võtsin sõnasabast kinni ja hetkel on taigen köögis kerkimas. Miksisin meil kapis olevaid kolme eri jahu (tavaline nisujahu, mingi täisterajahu seemnetega ja rukkijahu) kokku ja lisasin chiaseemneid (või tšiiaseemned nagu “Anne ja Stiil” kirjutab 😀 ), et ikka tervislikum oleks. Eks ma annan teada, kuidas välja tuli. Leib maksab siin 3euri, nii et kokkuhoid missugune, kui see isetegemine iganädalaseks traditsiooniks saaks.

Türgikas jäi mulle silma üks imelik toode. Alustan sellest, et ammustel aegadel Emuga Speinis elades irwitasime me poesmüüdavate konserviviinerite üle. Polnud varem säärast jälkust näinud. Teleturg reklaamis seal ka aastavahetuseks müüdavaid konservviinamarju – nende peale enam silm ei pilkunud, aga vot tänane leid – konservkeeks:

Ma ei teagi mida kosta…

Vahepeal olen ma siin hoolega küpsetanud. Quiche Lorraine´i näiteks. Pirukas, mis on tõesti külmana parem kui kuumana. Sõbranna mul põlgas selle ainuüksi sibulasisalduse pärast ära aga meile Viikingiga küll maitseb 🙂

Konservviineritega veel üks tõestisündinud naljalugu. Läks Emu toidupoodi, vaatab, et üks mees massiliselt viineripurke ostukärru laob. Ei saanud uudishimu vaka all hoitud: “Vabandust, mida te teete nedega? Need on ju midagi rõvedat!”

Meesterahvas: ” Ega ma neid endale osta. Restorani lähevad!”

Mähkmed

Norras on nõnda soodsad mähkmed, et neid lausa Poola kaasa ostetakse. Pidi maksuvaba kaup olema või maksusoodusega vms, mida aga valikus suurt pole, on ökomähkmed. 

Guugeldades jõudsin Moltexi ja Natyni. Esimest saab netist tellida. Hinnaks 156NOK ja pakis 42tk. Üsna julm. Teine on Rootsi firma ja osta saab nii Aasiast kui USAst, rääkimata enamus Euroopariikidest, aga naaber-Norra neid ei tunnista. 

Tegelikult on siin ikkagi luigemärgiga mähkmeid leidub, Rema1000 omatoodang näiteks. Nende peal me pärast kahe Moltexipaki otsalõppemis olemegi. Nr2 pakis on 28mähet ja maksab see 17kr ehk umbes 2€! Praegu lähevad number kolmed, neid on pakis 56tk ja maksavad veelgi vähem – 27kr ehk umbes 3€. 

Jõuan sinna, et minuni jõudis eile info, mis need Eestis maksavad. Jeerum, sellist hinnavahet poleks ma uneski oodata osanud😱 oomaigaad, võtku midagi ette, kui iivet tõsta tahavad. Kuidas miinimumpalgalised üldse mähkmed ostetud saavad? Ja mis siis kui mähkmekandjaid peres mitu? ÕUDNE!!

Ära tahaks proovida ka riidest mähkmed aga neid peaks ju niiiiiii palju ostma. Ööpäevas pidi beebi algul 10-16 mähkmevahetust vajama. Ütleme, et ma ostaks siis kahe päeva jao – 32tk.

119 x 32 = 3808NOK ( ca 400€) EI IIAL 😵

Ok, tegelikult loodan kunagi kuldse keskteeni jõuda: kombineerin tava- ja riidest mähkmeid. Vaatame kuidas sellega läheb ☺️

Mu kahekuune

Mis ta teeb:

Hoiab pead kui viitsib
Vastab nunnutamisele naeratusega
Teeb vahelduva eduga potti hädasid
Läks üle suuremale (5-9kg) mähkmenumbrile
On suures tissisõltuvuses
Ei tunnista ilma kõrvalise abita lutti
Vihkab kalamaksaõli (ja mina vihkan, et pean seda kisa saatel iga õhtu manustama)
Teab, et ööd on magamiseks (eile öösel leidis aset rekord 21:00-04:40 und)
Kannab valdavalt 62suuruse riideid
Sööb pea iga tund
Sõtkub jalgadega, proovib “seisata”
Ei armasta ärkvel olles pikaliasendit
Ei saa ta üleval olles ka vankris oldud
Uinumiseks on kolm võimalust: süles, liikuvas vankris või tissiotsas
Eelistab muusikat vaikusele. Ka magades.
Ergobabys hängib kookonita.
Kaalub kuskil 6,5kg (ise kodukaaluga kaalusin 😀 )
kasvab nii kiirelt, et lausa sokid on väikseks jäänud. Ümar ja voldiline.
On nii nunnu, et kohe kutsub pidevalt musitama

SAMSUNG CSC
Norra-vanaemaga

Pühapäeval tegin nagu kord ja kohus kooki. Soovisin siinsetele küpsisetorti tutvustada. Ja just ümmargust, seetõttu nägin ka rohkem vaeva. Türgikas müüakse Laima küpsiseid – jeii!
Pärastlõunal tegime kohustusliku pildi:

…asetasime tordi vankrikorvi ja tatsasime ämma aeda maiustama. Kõik kiitsid mu kooki 🙂 isegi mr.Bean, kellele magus muidu ei lähe. Nagu ka Viikingile 😀

Keha pärast rasedust

Enne rasedust arvasin ma, et lapsesaamine on ihule kuidagi.. muserdavam. Poolepeal sain aru, et ega vist midagi pöördumatut ikkagi toimu, kuna ma ei viitsinud end 20kg suuremaks süüa. Täpsemalt nende tagajäredega tegeleda, eelistan ette mõelda.

Niisiis lapsuke käes ja kaal 63kg. Esimesel kodupäeval sai kaks suurt pitsat tellitud, edasi sõin ka rohkelt, liikusin minimaalselt, Emu küpsetas veel saiakesi, muud magusat läks ka tublisti. Kuue päeva pärast astusin jälle kaalule: 55kg! Juubeldasin, toimumas oli midagi täiesti uut, söön nagu mammut ja kaalu läheb. 

Sealjuures tundub, et kaal on kadunud lihaste arvelt. Arusaadav, et kõht on pehmeke, aga mu muidu jumala ok tagumik on täiesti lapik ja lodev. Mis veel? Käsivarred on praeguseks vist elu ilusaimad, tassin ju last. Kätel ja jalgadel on veresooned väljas, sest pekikiht on lännu. Kõhul, vaatamata pehmusele, on väiksem rasvakiht, kui enne. Kuna mul on kitsad puusad, ootasin huviga, lausa lootsin, et sünnitus need laiemaks teeb, aga võta näpust.

Algul vaevas mind nõrkus. Ei jaksanud pikalt jalutadagi, aga kolme nädalaga oli see möödas ning sellest saati olen üsna igapäevaselt minimaalselt 6km jalutustiiru teinud.

Mõne aja pärast mõtlesin, et peaks ikka magusasöömist ohjeldama, mis siis et kaalu ei mõjuta, pole ju tervislik. Nojah.. siis tulid need tähtpäevad ja koogiküpsetamised. Õde süüdistas mind tema ja ta koera nuumamises, B’st rääkimata. Enda suutsin ka 2kg suuremaks nuumata :/ ehk siis tagasi täpselt raseduseelsesse kaalu.

Reedene spontaanne piknik Emu, beebi-B. ja Monaga. Pirukas näpus.

Esmaspäeval otsustasin, et aeg on küps esimene trenn teha. Spontaanselt panin trenniriided selga, beebi magas, ütlesin Viikingile, et teen 2kilomeetrise jooksuringi. Oiiiii kui hea see oli! Otsa veel kõhu-, selja-, tuhara-, triitsepsi- ja sisereieharjutused. Järgmine hommik kaalul: 56kg. Jeei! -1kg.

Nüüd olen ma veel 2korda jooksnud. Mõlemil korral 3km. Vot ma ei saa jälle aru, kurtmist, et pole trenniks aega. See võtab ju 20minutit. Ja kui keegi energiapuudust tunneb, siis soovitan just trenni teha. Tean, et kohutavalt raske on end apaatsena välja ajada, aga see just energia käima paneb ja pärast oled rahul 🙂 

Outfit:

Prillid: Raybanid, mis Viikingile 27sünnipäevaks kinkisin ja mida nüüd ise kannan / Suvesärk: Levi’s / Lühikesed püksid: Cubus / Ketsilaadsed: Vagabond

Pärlkusskussi salat

Pärlkuskussiga puutusin esimest korda kokku paar aastat tagasi sõbranna juures. Hakkasin seda kohe tavalisele eelistama. Tekkis aga probleem – Norras ei müüda. Viimaks ikkagi Meny-poest leidsin, aga paarisajagrammine pakk maksis peaaegu 5€. 

Aastad läksid, kuniks ma eelmine nädal Lillestrømi hiinakasse (tegelt türgikasse) astusin ning seal need pärlid mulle vastu vahtisid.

Eile sai neist hiline õhtusöök meisterdatud. Salat krevettidega täpsemalt. 

Valmistamine:

Esmaslt lõikasin kolm tomatit ja kaks küüslauguküünt tükikesteks. Panin keema 600ml vett raasukese soola ja õliga. Lisasin 3dl kuskussi, segasin ja lasin 20min seista. Vahepeal toitsin last, selle punkti saab järeltulija puudumisel ära jätta. Edasi hakkisin 200g krevette. Segasin omavahel kuskussi, tomatid ja krevetid. Väiksesse kaussu läksid 1sl laimimahla, 1sl oliiviõli, 3sl sojakastet ning see varemhakitud küüslauk. Nendest sai kaste, mille ma samuti kuskussile lisasin. Siin ta on:

No TÕESÕNA ülihea roog, läks kohe listi*

*Meil külmkapiuksel pikk-pikk rodu toidunimedega, mida valmistada, kui miskit pähe ei tule. Kahjuks see ei aita, sest ma tahan alati midagi uut proovida.

17.mai & Palju külalisi & Tønsberg

Ohohhohoo! Nii palju on siin vahepeal toimunud, et ei teagi kohe, kust alustada.

Eelmisel kolmapäeval leidis aset Suur Päev 17.mai – Norra sünnipäev. Päeval sai rongkäiku vaatamas käidud, juba hommikul vara liitus meiega Viikingi rootslasest sõber, kes muuhulgas mainis, et Rootsis on Rootsi sünnipäev nagu iga teine päev. Ei tähistata, sest see solvavat moslemeid. Mul pole sõnu… ma üldse ei hakkagi.. Krt, ma ikka ei saa – HAIGE!!!!Samal õhtul saabusid Maarjamaalt mu iss ja naiska. Vot siis näitasime kuidas spagettide ja lompega vorste süüakse. Viikingikombel spagetid vorstiga ühes lompe sisse keeratuna. Pääle ebaõnnestunud kreemiga Palova:

Reedel tulid Speinist ämm ja mr.Bean ning Kristiansandist Viikingi isa. Minu iss ja T. olid juba minema lahkunud (spetsiaalselt kirjutan nii) ning õhtusöögile pressisime end Viikingi tädi juurde. Ma alati kasutan selliseid võimalusi, et ise süüa tegema ei peaks. Kuigi mulle vaaritada väga meeldib, siis vahest on puhkust ka vaja.

B. grämpsiga Lillestrømis. Varareedene õlle ees

Laupäeval käisid meil ämm ja Bean – lapselaps oli kaua nägemata ju. Dinneriks imbusime taaskord tädi majja 😀 Seekord tegid seda kõik  – kolm generatsiooni suisa, saan öelda.

Pühapäeval palvetasime, et auto tujutsema ei hakkaks. Palveid võeti kuulda, saime kenasti Tønsbergi sõidetud. Teele (Sandes) jäi Viikingi sõbra, sellesamuse fotograafi, kodu, kuhu me üllatusena kümneks minutiks sisse sadasime. Magasid teised alles eelmise päeva pohmakat välja, äratasime nad, päevavargad, üles.

Hästi chill päev oli, Tønsberg on nii kena, kuuldatavasti Norra vanim, Viiking oli valmis kohe sinna kolima, viikingilinn ikkagi 😀 B. magas põhimõtteliselt terve päeva maha, me saime ringi jalutada ja rannarestoranis (mu lemmikud) lõunatada. Ettekandjaks oli üllatuslikult eestlanna. Või äkki ikka mitte nii üllatuslikult, igas sadamas üks ju, nagu Hemingway ütles. Ütles, et Eesti turiste seal 5aasta jooksul üks kord näinud.

Ütlemata nunnud aiakesed. Muidu mind jubedalt need Norra klaustrofoobiliselt pisikesed aiad häirivad, aga vot sinna sobis.
Imeline krevetiroog🤤
Tagasiteel mähkmevahetus-service

Suht hull poeskäik 

Hiljuti jagas Lilli üht kena vahejuhtumit poes, kus ta kisava lapse tõttu kassajärjekorras ette lasti. Mul juhtus täna midagi sarnast, ainult et Norra moodi 😉 

Täna siis võtsin selle suure poodlemise ette – nädala toit. Esiteks ei soovinud B. magada, Meny-poes oli mul süles, maksmise ajaks panin vankrisse. Kisas. 

Järgmiseks hiinakakülastuseks, mis muideks vaid 200m kaugusel asub, oli ta juba poolunes, sest toitsin teda mingil poetoolil ja õõtsutasin süles. Käru kussutades sai poodeldud. 

Paraku polnud neil avokaadosid ja Viikingi meeleheaks läksin veel ühte ületee asuvasse hiinakasse, kust skoorisin kolm avokaadot. Beebi magas.

Siis tatsasin pikema jupi teed Coopi-poodi, kust ma müslit ostan. Beebi jätkuvalt unes. 

Tagasiteel tuli see va pikim poekülastus, Rema1000’s kui täpsem olla. Ma ei oska öelda, mis juhtus, aga laps ärkas (tavaliselt magab sel ajal tunde) ja algas selline kisa, et kui ma oleks kõrvalseisja, oleks ma tapvaid pilke saatnud. Tundes oma pojukest, teadsin, et süüa tahab teine. No ei saanud seal ta soovi rahuldada, kaks asja veel nimekirjast vaja. Haarasin need ja seisin järjekorda. Kisa ikka taevani. Tegemist oli ainukese töötava kassaga ja enne mind ehk neli inimest. Keegi mulle neid tapvaid pilke ei saatnud, imetlus neile selle eest. Mu taha ilmus üks ca 80aastane proua, kes õpetama kukkus, pangu ma laps õlale. Näitasin siis, et see ei aita.

Äkitselt oli mu kõrval üks teine naine, kes kogu mu toidukraami lindile ladus ning müüja kutsus ühe noorukese “õpipoisi”, kel lasti kaup vankrikorvi laduda. Kõike seda, nagu ma juba ütlesin, saatis kisa. Müüja veel nunnutas mu B.’d, küsis kui vana ja nii.    Üliarmas 🙂

Nii kui poeuksest välja sain, jäi beebi vakka…

Ümber nurga vaatasin, et ohoii, hakatakse mingit pubi avama, võtsin koha sisse ja lasin vaesel näljahädalisel sööma asuda. 

Ja nüüd ta magab juba mitmendat tundi järjest. Igav hakkas lausa ja igatsema hakkan teda ka nii. Vähemalt saabus Viiking, konsentreerun nüüd talle 😌