Geiranger

Maiuspala juurde.

Teisipäeval, kui seljataga oli öö telgis ja kaks kämpingunaris, poputasime end hotelliööga.

SAMSUNG CSC
Juba laiutab.
SAMSUNG CSC
Lastetubagi oli olemas. B.´st jäi see siiski puutumata.
Saabusime neljaajal, vedasime kompsud tuppa, nautisime vannirõõme, kõik me peame B. – temale ei sobinud. Küll aga sobis kraanikausis kümmelda. Et ees oli õhtusöök buffeerestoranis, oli paslik perekeskis (Emu ka lisandunud) alla mereäärde ja siis tagasi üles jalutada. Üles lükkan ma vankrit rõõmuga, ei tee kannile paha.

Noo vaade mis meile buffees avanes oli uhke! (Lisaks siis fjordivaatele😆) Mereannid, lihad, salatid, juustud, jne. Isegi vaalaliha! Magustoidulaud oli ka ahvatlev. Parim buffee kuhu sattunud👌

SAMSUNG CSCSAMSUNG CSCSAMSUNG CSC

Pärast käisime veel jalutamas-batuudil hüppamas. B. magas eeskujulikult kogu aja. Väljas on seal ööläbi valge, ei tulnudki nagu unetunnet. 

Hommik algas jälle buffees. Taaskord ei ainsatki halba sõna. Kalamaksaõli, see elueliksiirgi oli esindatud:SAMSUNG CSC

Täistuubituna läksime spasse, B.’d ujutama ja saunaga tutvuma. Ujutasime teist algul täiskasvanute basseinis, siis titekas, kus ta küll algul protesteeris aga sukeldumise sooritas kisata. Peagi oli beebi omadega läbi, asetasime ta lebotamistoolile ja käisime Viikingiga kordamööda saunas, mis sealt tegelikult paari sammu kaugusel asus. B. tõime ka korra leiliruumi. Mingeid emotsioone ta näost näha ei olnud. SAM_5418.JPG

SAMSUNG CSC

Olemas oli ka välibassein, sealgi sai natuke hulbitud.
Varsti, pärast kohaliku muuseumi külastust, pidime suuna Oslo poole võtma. Otsustasime ühe päevaga koju sõita. Olles juba mägedes, hakkas mul ikkagi kahju, et me fjordivahes praamiga sõitmas ei käinud ja me läksime tagasi. 13minuti pärast väljus lähim ja me olime täpselt esimesed, kes sinna oma autoga ei mahtunud. Poolteist tundi uut ootama ei hakanud, läksime hoopis sellisele, kuhu vaid jalamehed said. Suht selline tunne oli, nagu teisel planeedil oleks, oh millised mäed ja kosed ja mingid mahajäetud talud, kuhu tundus, et ei viinud ükski tee, lihtsalt keset mäge majake. Soovitan Geirangerisse reisida, ei saaks öelda, et ma Hawaiist vähem vaimustunud oleksin olnud. SAM_5393.JPG

Lõpuks kell 16 võtsime me tõesti kodutee ette ja südaööks olime kohal ka. Algul küll B. jauras, aga pärast ei seganud ta und miski.

(Tuleks nüüd järgmist reisi plaanima hakata.)

Ålesund

Kõik siin jagavad oma reisilugusid, ma pean siis ka. Olen Norras nüüd rohkem kui Eestis maanteedpidi ringi rännanud ja olen vaimustuses. Saan aru, miks Viikingile Eesti loodus erilist emotsiooni ei tekitanud😃 latt kõrgeks aegud. Hawaiil ta muidugi ikka ahhetas.

Eelmisel korral jäin sinna, et hakkasime Ålesundi jõudma. No nagu ikka linnake meeldis nii väga, et koliks sisse. Ei morjendanud ka vihmane ilm, ikka meeldis. Alustasime linnatuuri kohvitades, mis sujuvalt kitsejuustuga maiustamiseks üle läks. B. oli Piimasaalis*

SAM_5379.JPG
Mina olengi see ema, kes oma køhu häbenemata paljaks kisub. Siin ei vaadata KUNAGI avalikule imetamisele viltu! PS! Ettekandja arvas, et B. on Emu laps.

Nõndaks – jalutasime linnapääl, panime ühele restole – Zuuma – silma peale. Mereannivärk ja mereäärne linn, mida seal veel süüa?SAM_5372.JPG

Lõpuks kui kõik turistitatud sai, sisenesime restorani. Juba eelroog-sushide lauda saabudes oli selge, et valik oli kümnesse. IMETABANE! Emu veel rüüpas punast riisiõlut peale. Pearoad olid vaat et veel imetabasemad. Me otsustasime emuga parti ja kimchiga ribi jagada, Viiking tellis trühvlise veise. Lõppes nii, et kõik sõime kõike.

SAMSUNG CSC
Esimene käik
SAMSUNG CSC
Ribi 
SAMSUNG CSC
Veiseliha
SAMSUNG CSC
Part

Vat magustoidud jätsime võtmata, mitte et mahtunud poleks (road olid väiksed), hoopis seepärast, et desserdimenüü oli keskpärane ning tunnistan ausalt – tahtsin mäki uut smashijäätist proovida. Teistele surusin ka oma soovi peale.

Tagasiteel suutsime valele teele sattuda. Süüdlaseks jäin mina, et ma tagaistmel google mapsilt silma pealt lasin. Õnneks päädis see vaid 18 ekstrakilomeetriga, aga karistuseks jäime maha eelviimaselt praamilt. Kahe minutiga kusjuures. Seks ajaks oli mu keel sama kuiv (imetamine) nagu Käsnakalle kui ta maismaale sattus. Õnneks leidis abikaasa kraani.

Emu sai vastu ööd koju viidud, ise ka siis sinna kaugesse kämpingusse sõidetud. Kõik oli kena, kuniks Viiking mu hülgas ja nari ülakorrusele pages. Põhjuseks see, et ma koeral voodis magada lubasin….

* Emu rääkis, et nõukaajal olid Eestimaal piimasaalid ja nüüd ma kutsun poja söömisi niiviisi.

Trippimas

Üleeile, kohe kui Viiking pohmakast (neil oli tööl igakuine “palgapäevapidu”) piisavalt toibunud oli, toppisime auto kõige vajaminevaga ja enamgi veel täis, vurasime Lillestrømi lõunat ja belgia vahvlit sööma ning viie ajaks olime juba teel põhjapoole.

Tee oli minu jaoks uus – vaatamist autoaknast jagus. Lillehammerisse jõudes olime taas näljased ja pärast paari korda peatänaval edasi-tagasi saalimist leidsime end ühest aasia restost. B. oli meil kaasas ainult(!) Ergobabyga. Loomulikul juhtus see, mida karta oli – eel- ja pearoa vahel väljutas ta oma seeditud toitu nõnda, et body vajas ka väljavahetamist. Jooksis siis Viiking paar tänavavahet autoni ja fixis olukorra 🙂

Hiljem sõitsime natuke edasi. Peatusime kõige kenamas kämpingukohas, kus ma viibinud. Mageli Camping nimeks. Telk sai 11ks püsti ja me magama. Et öösel pimedaks ei läinud, ei taibanud B. et magama peab, niheles pool ööd 😀 ärkasime lammaste määgimise peale.

Hommikul kell 9 oli juba nii soe, et sai päevitada. Küll mitte kaua, sest maksimum tunni pärast oli taevas pilvedega kaetud ja me otsustasime end kokku pakkida ja edasi sõita. Retseptsioonist käisime ka läbi – 20€ läks see lõbu maksma.

Ikkagi saab lapsega igal pool käidud, vastupidiselt mu kartustele.

Järgmine peatus toimus Ottas, seal me metsistusime. Olime nimelt hommikusöögita päeva alustanud ning poest ahjusooja saia haaranud, õgisime selle veerand tunniga ära. Edasi Statoili/Circle K (viimast ei tunnista) kohvid ja jälle teele!

Vahepeal beebist: super laps, 90% ajast nii chill, et unustame üldse ära, et kaasas on. Vahepeal on siiski hetki, kui ma ta kõrval tagaistmel lutti hoian, et vagurus säiliks. Tunnelist läbi sõites ajab silmad tõllaratasteks, mis mind iga jumala kord naerma ajab.

Äkitselt olime omadega talve jõudnud:

Kraade oli kuskil 9. Kaua ei läinud, peagi olime Geirangeris. Meelehärmiks selgus, et kämping, milles meil järgnevad kaks ööd veeta tuli, asub 46km kaugusel. Ja see on palju siin – miljon kurvi ja mägedest üles-alla. Utsitasin Viikingi sinna helistama ja broneering tühistama. Ei aidanud.. Otsustasin, et alla ma ei anna, helistan ise. Rääkisin adminniga, sain teada, et tema otsustada ei saa, helistagu ma kell 18, siis on omanik platsis.

Aega tegime parajaks all mere ääres eelmise päeva restoranijääke süües. Viikingile oli selline ripakile olek liig, mina olen vilunum, korduvalt mu elus olukordi olnud, kus ei tea sedagi, kuhu eeloleval õhtul pea padjale poetada saab. Nt kui me sõbrannaga Saksamaa avarustes maanteeäärse bensuka vetsus öö veetsime. See selleks, hoidsin vapralt tuju üleval, enne viit vabanes Emu töölt ja natsa enne kuut helistasin taaskord kämpingusse ja sain vastuseks, et omanik oli just minema tõmmanud. Lasin oma nutulaulu tulla: “Meie oleme juba Geirangeris, meil on 2kuune beebi, booking.com valetas, et kämping asub ka Geirangeris ja me ei saa mingil juhul sinna tulla!” Neiu retseptsioonis: “Sellisel juhul tuleb teil ikkagi maksta, tasuta tühistamine kehtib kuni 5päeva enne reserveeringut,” ma: “Leian, et ma ikkagi ei pea maksma, sest booking.com ju valetas.” “Ma lasen siis ülemusel teile helistada.”

Lõin käega ning kui emu oma kompsude ja Monaga autosse sai, panime Geirangerist leekima.

Poole tee peal helistati kämpingust, et nad teevad meile -50% kui me siiski tuleme. Tänasin suurelt, ütlesin, et oleme juba teel ja lõpp hea kõik hea. Kaks ööd kämpingus Euroopa ühes kallimas riigis läks neljale inimesele pluss ühele koerale maksma 540NOK (alla 60€). Te ei saa Saaremaal ka nii odavalt!

Tänane hommik

Hetkel oleme teel Ålesundi. Mõtlesime, et kui juba siinkandis, kaeme üle 😉

Nuumamisest

Kirjutasin varem, et mu oma õde mind enda ja Mona nuumamises süüdistab. Praegu on kõige nuumatum B.

Juba haiglas sünnitusjärgses osakonnas, kui poeglaps enne kojuminekut kaalule asetati ning see sünnikaalust vaid 10g väiksem oli, arvas arst, et kaal on katki.

Siis tuli see üllatus, et ta esimese nädalaga 500g juurde võttis.

Ja neljapäeval, kui B. 2kuu 11päevane oli, kaalus ta 6755g! Seepeale hakkasin juba guugeldama ja beebigruppidel pingsamalt silma peal hoidma. Selgus tõsiasi, et enamjaolt pole kolmekuusedki nii suured! Iseäranis paneb imestama seetõttu, et sündides oli B. pigem pisemapoolne (meenutuseks: 3220g). Muidugi küsis tohter, kas B. pead ka ilusti hoiab. No hoiab! Väga ilusti, küünarnukkidele toetudes. Mina: “Jaa, ma kohe näitan,” panin siis beebi kõhuli ja no muidugi oli ta täiesti sült, lõug maast heal juhul sentimeter lahti.. Arst: “Mhmm, väga hea,” ma: “Eii, ta ausalt hoiab kodus palju paremini, mul on pilt ka..”
😀 😀 😀
Korra hakkas juba riietekriis end ilmutama, aga õnneks varustati meid Viikingi töökoha poolt bodyde ja muuga, kõik suuruses 62:

Müügile pole need veel tulnud, nii et ajast ees kutt 😜 #organiccotton

Igatahes pekki on beebil piisavalt, et ujuma minna 😀 Täna see tähtis esimene kord aset ka leidis. Kõik oli hästi väljaarvatud siis, kui B. veealla kastetud sai. Polnud mokkamööd –  kisas.

Ülejärgmisel nädalal tutvustame B’le juba spakultuuri 😌

Moss & Juhtumid nelipühade eel

Käimas on jälle pikk nädalavahetus. Esmaspäev on vaba – nelipühad. Viiking teatas pärast hommikusööki, et tahab kuhugi teise linna turistitama minna. Valituks sai Moss. Vahepeal võttis ühendust Rootslane, kes ühinemiseks soovi avaldas.

Kohale jõudes tuli tõdeda, et ilmateadet me vaadanud ei olnud ja kuigi seal tänavatel elu kihas, siis väga õue ei tõmmanud. Vähemalt vedas niipalju, et ühes optikapoes olid kØik päiksekad -50% ning ma sain ühtede kokkuvolditavate RayBanide võrra rikkamaks.

Peale viit olime tagasi kodulinnas ning otsustasime Lillestrømi juurikaid, leiba ja vetsupaberit ostma minna. Selgus, et internett oli meile julmalt näkku valetanud, sest tavapoed olid kinni, ainult hiinakad/türgikad/pakistanikad töötasid. Köögiviljad said ostetud, leiba otsisime kahest kohast.. tulutult. Ja vetsupaber, selle me unustasime, mina ei tea, kuidas me poole rulliga teisipäevani välja veame :/

Tagasi leiva juurde. Viiking ütles, et tema võib ise küpsetada, aga mina, kes ma armastan uusi asju proovida, võtsin sõnasabast kinni ja hetkel on taigen köögis kerkimas. Miksisin meil kapis olevaid kolme eri jahu (tavaline nisujahu, mingi täisterajahu seemnetega ja rukkijahu) kokku ja lisasin chiaseemneid (või tšiiaseemned nagu “Anne ja Stiil” kirjutab 😀 ), et ikka tervislikum oleks. Eks ma annan teada, kuidas välja tuli. Leib maksab siin 3euri, nii et kokkuhoid missugune, kui see isetegemine iganädalaseks traditsiooniks saaks.

Türgikas jäi mulle silma üks imelik toode. Alustan sellest, et ammustel aegadel Emuga Speinis elades irwitasime me poesmüüdavate konserviviinerite üle. Polnud varem säärast jälkust näinud. Teleturg reklaamis seal ka aastavahetuseks müüdavaid konservviinamarju – nende peale enam silm ei pilkunud, aga vot tänane leid – konservkeeks:

Ma ei teagi mida kosta…

Vahepeal olen ma siin hoolega küpsetanud. Quiche Lorraine´i näiteks. Pirukas, mis on tõesti külmana parem kui kuumana. Sõbranna mul põlgas selle ainuüksi sibulasisalduse pärast ära aga meile Viikingiga küll maitseb 🙂

Konservviineritega veel üks tõestisündinud naljalugu. Läks Emu toidupoodi, vaatab, et üks mees massiliselt viineripurke ostukärru laob. Ei saanud uudishimu vaka all hoitud: “Vabandust, mida te teete nedega? Need on ju midagi rõvedat!”

Meesterahvas: ” Ega ma neid endale osta. Restorani lähevad!”

Juubel

Mina, kel mul keskmiselt kord kuus vaba nädalavahetus on, hindan neid õige kõrgelt. Nagu kirjuatud sai, algas mu nädalavahetus juba neljapäeva õhtul.

Laupäev oli sagimist täis, pärast hommikusööki saabus Viikingi sõber, kes meid oma konksuga auto peale võttis, minu ostukeskuses maha pudendas ja ise Viikingiga ehituspoodi läks. Minul oli väga vaja piparkoogitaignamaterjal, veel üks jõulumaiuse tavaar ja üks jõulukinkidest osta. Tunniga sain ühele poole ja olin hullumas, sest poodlemas oli nii palju rahvast, et tekkis vaat et klaustrofoobia.

õhtuseks peoks oli pluusi vaja, selle ostmiseks Viikingit sooduskaardiga. Paraku olid kutid nii aeglased, et ma jõudsin ammu enne neid koju tagasi ja siirupigi taigna jaoks valmis keeta. Sõtkumise ajaks saabus Viiking, uus pluus, mille ta kirjelduste põhjal ostis, ühes.

Selleks ajaks kui piparkoogitaigen kümkappi õiget aega ootama läks, pidin ma juba vannituppa lille lööma minema. Enne pidu pidime veel sööma, juubilar ütles kohe ära, et süüa enne ööd ei anta. Ühtegi toidukohta peale tavalise Rema1000 peopaiga ümbruses ei olnud, pidime sealsete saiakestega leppima..

Pittu oli kokku tulnud veidi üle saja inimese, ei hakka siia kirjutama, mis kell mis täpsemalt juhtus, jagan kirkamaid hetki.

Esimene neist. Mina ja M. istusime laua ääres pingil. Näljased ja ootasime vortstikesi. Meie taga toimus mingi nügelemine – keegi paksuke üritas mööduda. Püstijalu mööda pinke. Äkitselt kaotas ta vist tasakaalu ja istus M.’le PÄHE ning tegi mulle kupusutungvõtte*. Parasjagu oli Viiking meid pildistamas ja sai aasta kaadri:

“Oodake, kuni ma teile pasunasse annan!”


Ma ei suuuuudaaaa, ma olen kolm päeva irwitanud😂

Kuna ma tõenäoliselt ainus kaine olin, kaugelt (loe: maalt) tulnud pealekauba, lahkusime esimeste seas ühe paiku. Uksest väljudes märkasime, et kõrvalhoones toimub teinegi pidu, nõnda me võõrasse kohta sisse astusime ja kreembrüleed kaasa näppasime. M., kes enda oma põue peita proovis, kukutas selle oma uhke Mulberry koti peale, puutumata ei jäänud ka jope sisemus: 


Muide, see polnud mu esimene brüleevargus, aastal 2013 saime me mu sugulase aka Lana del Reyga sama teoga Lusika restoranis Tallinnas hakkama.

*Kupusurungvõte – Peamiselt tuntud minu ja mu õe hulgas. Võte, kus üks surub kähmluse käigus teise pea kahe käega alla.

Õllekalender

Sain teise peaaegu valmis täna. Jooksvalt lisan veel mõned pudelid. Täna paigutasin kasti 11 erinevat õlle ja natuke muud nänni.

SAMSUNG CSC
Pudelid ülesrivistatud
SAMSUNG CSC
Igaüks oma pesas

Kaunistuseks lisasin pudelitele mõeldud päkapikumütse ja kleepse 😀

SAMSUNG CSCSAMSUNG CSC

Viiking on mul järjekordselt niiiii hea mees olnud, et nõnda õllega üle külvatud saab. Eelmisel aastal meisterdasin talle varastatud ideega six packi, millest viimane pudel ootab õiget päeva, et avatud ja kulistatud saada:SAM_4484.jpg