2018 -> 2019

Mida on Varilkal möödunud aasta kohta öelda?
Siin seal jäi ikka silma, et inimesed 2018ndat keskpäraseks hindasid. Ma võin end ka sinna hulka lugeda. Muidugi on elu lill, et mul mu Ben ja Viiking on, aga midagi nõnda vägevat nagu tunamullu, ei toimunud.

Aaei, oodake, me ju kolisime! See tundub lihtsalt nii ammune elumuutus, nagu oleks paar aastat tagasi olnud. Samas läheb aeg kiiresti, septembrist detsembrini olime me liialdamata pool ajast kuskil ära. Rutiinist väljas lendab aeg teadagi eriti kärmelt. Paraku kannatab majaremont – ei saa ju midagi toimuda, kui kedagi kohal pole.

Aastavahetus Eestis.

Esmalt pean oma tüdrukutest rääkima. Tunnen ma neid 10aastat, koos on kõike läbi ja üle elatud – lollusi tehtud, linnapeal/Eestis/Euroopas laaberdatud, kutte taga nutetud, kutte nillitud, promillis peaga hommikul (põhi)kooli ilmutud, mõnikord koolist üldse haihtutud jm. Teisi selliseid minu jaoks pole! Ja need kaks korda aastas mil me kokku saame (ma pole ainus, kes Maarjamaa tolmu jalgelt pühkinud) on mulle niii väärtuslikud. Kohe pärast suvist sünnipäeva pidu otsustasime, et uue aasta võtame vastu koos. Nii me siis kohe pärast jõule kohale lendasime.

Pool aastat ühe  pralle korraldamiseks oli ikkagi liiga lühike aeg, ehk me olime jälle nii viimasel hetkel, et olime sunnitud ühe udupeene hinge hinnaga apartemendi rentima.

31.detsember

Päev algas meil sellega, et ärkasime Beniga maal vanaema juures. Pärast hommikusööki ja Suurt Teksadraamat 2018 (millest võiks eraldi loo kirjutada) hakkasime linna asuma. Viiking oli selle öö Metropolis veetnud, (Jubel hotell, ei soovita kellelegi) sest maale lihtsalt ei mahu rohkem ööbima. Viikingi hotellituppa me siirdusimegi. Seal tegime ümberpakkimise ja kolisime alla pakiruumi, sest 1.jaanuarist olime niikuinii kolm ööd samas hotellis ööbimas.
Tsiksidega oli jutt, et kell 11 kohtume Nautica Rimis. Muidugi jäis KÕIK tund aega hiljaks. Viikingi saatsin Beniga ämmaga ja mr.Beaniga päeva veetma ja kui me siis lõppeks tüdrukutega kahe käruga peata kanade kombel letivahesid mööda traavisime, selgus, et pood on nii tühjaks ostetud, et porgandeidki saadaval polnud. Ahjulõhest võisime und näha, soovi korral oleks võinuf räimi praadida. Niiet ühe meist mees tuli kuhugi äärelinna Selverisse saata, kust ta pöörase hinna eest punast kala tõi.

Paari tunni pärast olime autode-taksodega Rataskaevu jõudnud. Ahhetades korterile ring peale tehtud, pildistatud-filmitud, kihisev (mis meile ühes vanainimeste küpsistega lauale jäetud) avatud, hakkasid neiud riburadapidi vannis käima, samaaegselt oli keegi alati köögis ja vaaritas.

Mingil hetkel saabusid Viiking ja Ben. Esimesel oli halb olla, viskas paariks tunniks siruli, teisel tuli kiivalt silma peal hoida, et ta midagi väärtuslikku maha ei tõmbaks. Ühel hetkel, kui õhtu käes, viisin Beni oma isa juurde. Pakkisin käru ja muu taksole ja andsin poja põhimøtteliselt ukse vahelt üle. Tegelt käisin ikka toas kaasas ja hiilisin minema. Koridoris kuulsin kisa, mis oli õnneks kiiresti vaibunud. Päeva olid päästnud Teletupsud.

Kui pidupaika jõudsin, ajas Viiking teise härraga jutte, muidu oli olukord sama. Lõin end lille, aitasin midagi köögis. Laua katsime kella 21ks. Inimesed imbusid kohale veidi enne seda.

Meeleolukas vanaaastaõhtu läks söömisele, joomisele, tantsimisele, pildistamisele ja ühele mängule, mille nime ei mäleta, aga mille käigus tuli kõik välja: kes on suurim ihnuskoi, kes hulleim seksmaniakk etc.

Kesköö saabus nii kiirelt, et ei jõudnud mängugi lõpetada. Läksime mõistagi õue, kus seltskond laiali valgus. Pärast ilutulestikku kohtusime taasühinesime maja ees. Ja mitte ainult – pooljuhuslikult olid saabunud ja ämm ja mr.Bean.

Toas kogunesid tsikid voodisse pesitsema ja tarokaartidega ennustama. Õnneks ma ei mäleta, mis ma sealt sain 😃 Hiljem ajasime väiksema seltskonnaga juttu. Kaks meist pidid järgmisel hommikul nagu viis kopikat Soomes tööl olema – nood imbusid magama. Hästi! Sest ööbijaid oli 8 aga voodeid kaks + 1 lahtikäimatu voodi. Ühed siis magasid kuueni ära, teised läksid asemele 😀 Seal kuhu ma kerra tõmbasin oli juba kaks kutti ees. Rahustuge – üks neist oli mu omaenda isiklik Viiking.

Uus aasta!

Pärast kerget hommikueinet ja kohvi ning vihtlemist saunas ja koristustöid läks meie ülimeeldiv seltskond laiali ☹️ Suure suuga lubas Varikas, et kohe homnepäev suvepeoks rendimaja otsima hakkab. Nüüd üleeile tuletati meelde 😅

Aastavahetusest tuleb veel mu esimene eesti keelne vlog, ma ütlen. Materjali on poeskäigust ämma soolotantsuni 😉

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s