Nime lugu

Nagu ma juba korduvalt kirjutanud, oli meil poisi nimi otsustatud juba üle kahe aasta tagasi. Nimedega on mul alati “teema” olnud. Aastaid juba igasugu varjante üles kirjutanud, õnneks käiku ükski ei läinud, sest Viiking tuli lagedale Selle õigega 😀

Nii kui ma Norramaale kolisin, hakati ming viikingite mütoloogiaga kurssi viima. Hakkas meeldima mõte, et nimi sellise päritoluga võiks olla. Imekombel leppisin kiirelt, et eesnimesi tuleb ainult üks – enne tahtsin vaat et kolme . Viikingi arvamus on, et tüdrukul võib mitu nime olla, poisil aga olgu vaid üks, muidu tunduvat, et too on otsustusvõimetu.

Mõni päev tagasi sai nimi ka ametlikult ära pandud ja ametiasutuse poolt heaks kiidetud. Selleks sai:

Tegemist siis Odini pojaga, SIIN on juttu rohkem. Ohh, see viikingite teema on nii äge! Ja me pole abikaasaga ühtki oma pojanimelist varem kohanud. Vahepeal jäi mulle silma ka selline nimi nagu Baldrian, mis on ka väga kena, aga me ei kujutanud enam ette, et me beebi mõne teise nime saaks.

 

14 kommentaari “Nime lugu

  1. kas inglisekeelne tõlge ei pannud teid kui pigem rahvusvahelist elu elavat paari mõtlema?

    ps! ei mõtle üldse halvustavalt, puhas eestlaslik uudishimu 🙂

    Meeldib

Lisa kommentaar