Eesti ja Norra erinevused: rasedusega arstil

Täna olen õige varajane linnuke, sest Emu sadas juba 7:30 oma saja kotiga meile koju sisse, jättis osa asju siia ja pani Eesti poole leekima. Saatsin ta rongile, ise läksin 9:00ks arstile. Nagu juba varem mainitud, siis enne 12ndat rasedusnädalat siin midagi ei torgita, täna aga, kui käes on 13+6 tehti esimesed protseduuris. Esiteks paluti mul pissutopsiga kohale tulla. Taevas halasta, mul Eestis juba oscar tehtud ja and tahavad mingit pissut. Aga sellest pean ma vaikima, sest kahes riigis (vist) korraga arvel olla ei tohi. Lisaks küsiti neid tüüpilisi andmeid nagu pikkus ja kaal (mis on siiani endine, juhuu!), reesuskonflikti võimalikkust (mul veri neg., Viikingil pos.). Öeldi, et seda kontrollitakse esimest korda 24ndal nädalal. Pandi paika haigla, kus sünnitan, lõpuks võeti 5(!!!) topsi verd. Nojahnoh, Eestis piisas küll ühest..

Esimene ultraheli tuleb 16ndal nädalal, või kuskil nelja nädala pärast, selle pean ise välja uurima – kuhugi helistama. Üldse pidi ainult kaks korda ultraheli tehtama, vaid kahtluste korral rohkem.

Ma nüüd pean kärmelt otsustama, kas lähen Eesti 20. nädalal looteanatoomiat tegema. Eestis ämmaemand igatahes tungivalt soovitas.

Ok, tsau!

4 kommentaari “Eesti ja Norra erinevused: rasedusega arstil

  1. Näiteks, mis mind Prantsusmaal alati on üllatanud, et naistele pöôratakse isegi rohkem tähelepanu seoses sünnitusega kui lapsele.Lapsele küll tervis-môôdud-kaalud jne on pideval jälgimisel, samas peavad siinsed arsti oluliseks, et värskele emale kirjutataks vâlja massaazi, vesivôimlemist, akupunktuuri, toitumisspetsialisti juurde saadetakse jne- Eestis oleks see yllatav- koik ikka jooksevad beebiga vôimlema, mitte nii vâga ise…
    Siinsed arstid pôhjendavad seda , et emale peab andma vôimaluse olla naine jälle- kôik need hoolitsused ja tähelepanu on emadele oluline, ja vajalik , et ei tunneks , et tema elu ongi vaid beebi.Samuti on siin tavaks suhteliselt kiiresti tööle minna, niiet need hoolitsused peaks aitama naisel end paremini tunda,et ‘sa sellise väsinuna, hoolitsemata tuledki tôöle?’ pilke ei saaks.See pidavat rasedust kui elu loomulikku osa soodustama ehk iivet hoidma stabiilsena.

    Alguses tundus, megaimelik, Eestis on ju pigem lapsekultus, samas selline Prantsuse suhtumine aitab kyllaltki hasti ka depressiooni vastu mis raseduse ja lapse sünniga tulla vôib.

    Niiet, keep us posted;), norrakatel on kindlasti veel x y arvamus sellest kôigest!

    Meeldib

    1. Väga huvitav. Iseeenesest väga tore, ainult et ma liiga vähe saavad Prantsuse emad kodus olla 😦
      Mul tunne, et siin niiväga beebidega kuhugi võimlema-ujuma ei minda, enamused topivad ka lapsed enne aastaseks saamist lasteaeda, sest emapalk vastavalt valikule 44 või 54 nädalat (kui ma ei eksi).

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s