Esmaspäev Eestis

Ärkasime õega eile enne kukke ja koitu. Viiking, õilis inimhing, viis meid vanaisa vana autoga lennujaama, kust ma meeleheitlikult pulmadeks matti huulepulka ja parfüümi leida üritasin. Esimese sobivat eksemplari ei eksisteerinud, lõhnad seevastu sain. Otsustasin viie mini kasuks:


Tallinna lennujaamast sõitsime 3D  kulmudesse, kuniks mina oma näoraame sain, kosutasid õde ja iss kuskil taitoitu. Pärast läksime rendikorterisse, millega ma rahul EI OLE. Vannitoas peeglituli ei põle, korter on külm aga no mis seal ikka. Maakler pakkus Pikal tänaval teist korterit aga ma ei viitsi munakividel kolida.

Kell neli hakkasin Jenniferi käe all pulmameiki ja -soengut saama. Tegemist oli ülitoreda tüdrukuga, jutt jooksis, tulemusega olin ka väga rahul. Siis saime õega Estonia ees kokku ja läksime poodlema. Šampuseklaase ma ei leidnud, see-eest matt huulepulk ja pulmahommiku hommikumantel on nüüd olemas 😀 viimast ma osta ei plaaninudki, aga sõsar informeeris mind selle vajalikkusest. Tõesti noh, mis ma muidu kandnud olekski?

Üks snapisfie kõigest


Siis läksime Dublineri sööma. Ma olin viimati kell 6:30 hommikul söönud ja meganäljane. Tellisime nii eel- kui pearoad, sõime ennast kooma ja läksime Kaupsi magustoitu ostma. Teel apartementi:

eestis
Øhtud øega jutte rääkides on parimad
est4
Oma øde saadab selliseid snappe inimestele..

Pulmapaanika

Jälle ma heietan samal vanal teemal, aga muud mul üle ei jää. Olukord on hull. Eile olid mul hullemat sorti raskused magamajäämisega. Viiking üritas rahustada, et kõik on ju korras jne aga mida mehed ka pulmaplaneerimisest teavad!

Lõpuks ma veidi enne kolme mingi ime läbi magama jäin. Seda muidugi pärast mitut tundi pulmadest (üle) mõeldes.

Hommikul algas ärevus uuesti.


Asusin siis pärast hommikusööki/hommikusöögi ajal arvuti taha ja tellisin rendifirmast inventari ja uurisin mida Suhkrukunstist tellida. Järsku olin ma nii ähmi täis, et sõin ära terve Kvikk Lunsji ja veel natuke teist šokolaadi. Tegemist oli pesuehtsa magusasöömissööstuga, pärat mida ma ennast VIHKASIN! Ja sain aru, kogu mu pulmapaanika on sellest, et ma piisavalt kilosid enne pulmi kaotada ei suutnud. Õigemini pole mul kilodest aimugi, sest uhke wifi-kaal osutus praagiks ja uus saabub koju pärast seda kui ma Eestimaale lahkun.

Alla olen ma siiski võtnud, kere on rohkem vormis, seda tõestas ju seegi, et kõik teksad mulle suureks jäid ja Viiking tõi uued, mis muideks XS suuruses ja parajad. Tõe huvides – need on strechid. Ikkagi, piitspeenike ma pole. Rahul ma EI OLE!

Pärast seda kuradi šokolaadi läksin ma padavai trenni, kus jooksin 6,4km. Enne veel saatsin Viikingile 10 sõnumit, mille sisuks halamine oma keha üle. Algul ta rahustas, lõpuks teatas, et talle see kaalumaania ei meeldi ja et see ausaltöeldes hirmutab teda.

Trenni ja töö vahepeal ostsin endale meele rõõmsaks tegemiseks selle:


Sest tunnen, et vanus on sealmaal, et lõpetada mitu aastat väldanud Maybelline’i kasutamine.

Tööl undasin oma pulmapaanikas nii endisele bossile kui ühele püsikliendile. Mõlemad üritasid rahustada, viimane oli valmis suisa rahustitega mind järgmine kord varustama 😀

“Räägime jutte!?”

“Milliseid?” saan vastuseks. “Igasuguseid” ütlen tavaliselt.

Igast asjades ma nüüd rääkima hakkangi.

•Tegin üleeile üle pooleteise aasta külmkapis suurpuhastuse ning tõdesin, et alkovaru on meil korralik:

 •Tänu ühele kontaktile saan pulmaks veini -50% hinnaga ostetud.

•Sel nädalal lõunatasin esimest korda rõdul. Lebotasin&peesitasin&päevitasin kintsu:

 •Eilne hommik algas nii hästi – Viiking helistas töölt ning küsis mu püksisuurust, sest ta on mees, kes paneb tähele (antud juhul seda, et enamus mu teksad mulle liiga suureks jäänud on). Kõne lõppedes möödus 3min, sain sõnumi: “You are gonna have very much new stuff now“. Koju jõudes:

 No on ju THE BESTEST MAN EVER!!!!

•Ja selle parima mehe heaks teen ma MISIGANES. Et pärast pulmi ka midagi toredat oleks, viin Viikingi Swissoteli. Seal peatume 2.-4.mai. Mees ise ei tea asjast midagi. PS! 3.mai on tema sünnipäev 🙂

•Tellisin uue kaalu majja. Uhkema, kui varasem, uuega saab rasvaprotsentigi mõõta.

•Emu asub maikuus tööle imelisse Geirangerisse, kuhu me raudkindlalt Viikingiga talle suvel külla sõidame:

Geirangerfjord

•Alati olen enne 25.eluaastat (ja lapsi) oma keha jäädvustada soovinud. Sellepärast sai bookitud aktifotosessioon, mille nimel ma usinalt trennitan.

•Ma raban enne pulmi metsikult tööd teha, sest ma jumaldan seda kurnatud tunnet vahetult enne puhkust.

•Tööl meil jälle uus meeskokk, seekord poolakas. Kuulis, et abiellun: “Ära seda tee! Pärast abielu läheb kõik pekki. Ma olin enne abiellumist naisega 8a koos, nüüd oleme 4a abielus olnud ja kõik läks allamäge.” No sorry, ära abiellu vale naisega siis.

Mida te ignote, krt!?

Väga tüüpiline on pulmakutseid saates (ja sinna kirjutades, et PALUME OMA TULEKUST TEADA ANDA) mitte mingust vastust saada.

Ma tööst, trennist ja kodukanatsemisest vabadel hetkedel

Meie kavatseme pidu pidada laupäevast esmaspäevani. Vähe sellest, et mõni üldse ei vasta ja arvab, et ma mõtteid loen, siis mõni siiski vaevub mainima, et tulija on, aga seda kas ööseks jääb, kui mitmeks ööks jääb ning kas peopaika transporti soovib – sellest ei poolt sõnagi.

Eriti tuimad on vastamisega sugulased.

Vaadake, mul on nimelt catering tellitud, kellele ma pean teatama, kui mitu inimest sööta vaja. Kohasildid teha, lauaplaan jne.

Ma täna nii pissed, et mul peaaegu suva kui mõni etteteatamata kohale ilmub. Vot siis ütlengi, et sry, ma ei kuulnud sinust midagi, mul sulle taldrikut pole!

1 kuu pulmadeni!

Pulmaärevus on platsis. Juba kaks  õhtut on mind unetus vaevanud, mõtlen pulmadele, eriti asjadele, mis tegemata. Kõige suuremat peavalu tekitas mulle meigi- ja soengutegija leidmine. Kes oleks seda arvanud, eksole?

Igatahes täna ma ühte FB gruppi kuulutuse postitasin, pärast mida mulle agaralt kirjutama hakati. Ühega toimus äratundmishetk ja veerand tunni pärast olime kõik kokku leppinud 🙂 Kui kõik TÄIESTI kindel, avalikustan ka nime 😉

Geelküünte ja ripsmepikenduste paigalduseks broneerisin aja Kristina Ilutoas paar päeva enne pulmi.

Viiking va graafiline disainer on lauaplaani, nimesiltide ja muu säärase kujundamise enda peale võtnud. Sellega tema panus piirdub 😀 ei tasu koormata rohkem teist.

Nädal tagasi leidsin, et mõne sugulase pluss eksi õe kaasaga võiks ka kustuda. Eile sai siis virtuaalsed kutsed neile meilile saadetud.

Vahepeal sai ümbrikukarp ka tellitud. Samalt tegijalt, kes kutsedki valmistadas. Karpi näeme alles pulmapäeval, kui selle teel Padisele Keilast peale korjame.

Aga mis veel teha vaja? Annan ülevaate:

  • Candy bar’i kommid-muffinid-makroonid tellida/osta.
  • Alkoholi nimekiri koostada ning siis ära osta. Seda teeme alles Eests.
  • Šampuse klaasid osta&graveerida lasta. Kujunduse lasen Viikingil teha. Graveerimise paik on otsustatud, lendan paar päeva enne pulmi endaostetud klaasidega laivi sinna.
  • Pulmaküünal. Kõige rohkem meeldisid mulle Tinka küünlad. Läbirääkimised käivad.
  • Leida ideaalne sõrmusepadi. Viiking selle vajadusest aru ei saa, seega mina tegelen selle hankimisega üksipäini.
  • Kingad osta.
  • Pulmaparfüüm soetada.

Nagu näha, siis ainult pisiasjad on jäänud!

Täna tööle jalutades tabasin end mõttelt, et issand jumal, nii lahe eluperiood on praegu. Koguaeg planeerin ja suhtlen inimestega. Tuletan endale meelde, et tuleb nautida seda aega, hiljem kindlasti meenutan heldimusega 🙂

Trennist

Paremat motivaatorit kui pulmad enese vormiajamiseks ei ole! Aamen.
Ma olen koguaeg keskmisest tervislikuma eluviisiga aga kuskil kuuke tagasi hakkasin ma ennast eriti “piitsutama”. Trenni teen enamvähem iga päev. Tavaliselt koosneb see jooksmisest (vastavalt päevale 5,5-6,5km), millele järgneb rühmatreening (BodyPump, BodyAttack, BodyVive jne).

Naljakas, et ma trennist nii vähe kirjutanud, arvestades kui tähtsat rolli see mu elus mängib 😀

Lisaks on ära kadunud komme vahest õhtul klaas veini või siider rüübata. See harjumus lahkus mu elust nii kui 2016 ette lõi. Täiesti iseenesest.

Suitsu ei tee. Snusi ei tee. Vesipiipu ei tee.

Carbs’e söön põhimõtteliselt* ainult hommikul võileibade näol. Lõunal ja õhtul jõuavad mu makku ainult köögiviljad ja liha/kala. Teinekord teen üldse vegetaarse päeva, millega ka Viiking kaasa tuleb 🙂

Õhtuti nuian mehelt kupumassaaži, mis pekke hävitama peaks.

Nii mis ma veel siis teen? Kasutan kookosrasva praadimisel ja hommikul uhan seda kohvisse. Sellega on aga selline lugu, et osad räägivad, et see megakasulik, Norras levib inf, et see kõige kahjulikum üldse. Hullem kui palmiõli ja Viiking keelab mul seda sisse süüa.

Tahan pulmapäeval tunda, et ma endast 100% andsin, et kena välja näha. Rääkides pulmadest siis:

Paar päeva enne või pärast pulmi (pigem enne) tahaks fotograafi juurde keha jäädvustama minna, enne kui lapsed sellele oma jälje jätavad 😀

*Paraku söön ma vahest magusat rohkem kui ma tunnistada tahaks :S

2 kuud pulmadeni!

Järjest kiiremini see aeg möödub. Ei saa öelda, et viimase kuu jooksul midagi hullult ära teinud olen – suuremad-tähtsamad teenused on ammuilma bookitud, väiksemate kallal tegutsen. Järgneb ülevaade.

Viimase kuuga sai fixitud/broneeritud:

  • KLEIT!!! No lõpuks saavad sõbrannad kergemalt hingata.
  • Leidsin, sain jutule, sooritasin ettemaksu parimale tordimeistrile Marika Sinkkonenile.
  • Kloostri dekoratsioonid said otsustatud. Padise mõis korraldab meile 199euri eest vaibad maha, lauakese, lilled ja küünlakesed saame mujalt.
  • Meikar on ilmselt olemas. Kuna hinnapäringut küsides selgus, et enese Padisele vedamise ja meigi eest küsib nt Jana Boberg 200eurot ja ma väga ei sooviks seda maksta, tuli teisi võimalusi kaaluda. Meenus, et mul on ju Viikingi õde, kes hirmkallid meikarikursused läbi teinud ja uhket meigikohvrit omab. Pühapäeval lähen proovi 😉 Ja kurat, kui tema ei sobi, siis ma tõesti ei tea, mida teha.
  • Eile broneerisin Tallinnasse korteri, kus ma 4 päeva enne pulmi elan.

 

Tuli takus/tuleb korda ajada:

  • Vaja leida juuksur, kes loodetavasti 200eurtsi ei küsi. Viiking on mul nii tublu, et tagib mind vahest: 
  • Ei puutu küll otseselt pulmadesse aga mandlid, raisad, tuleks välja lõigata. Ei saa mina süüa muud peale jäätise, vee joominegi on piin. Ilmselt on mul sellest jamast krooniline madalamat sorti palavik. Perearst suunas mu spetsialisti juurde, kes mulle  1.aprilliks aja andis. Täna viskas nii üle, et helistasin sinna ja ütlesin, et ei saa elada enam ja antibiotsid ei aita.. Naiss, sain aja reedeks. Loodetavasti ma varem ära ei koole ja opile tahaks ka nii ruttu kui võimalik.
  • Honeymooni jaoks on viisat vaja.
  • Abiellumiseks avaldus sisse anda.
  • Kingad, pesu ja parfüüm soetada. Viimasega on selline lugu, et ma tahan, et mul eluks ajaks toda imelist päeva üks kindel lõhn meenutab 🙂
  • Võibolla Hiinast mõned vidinad tellida a la tordilabidas, shampaklaasid, dekoratsioonid jne.
  • Nende nelja päeva jooksul, mis ma enne pulmi Tallinnas veedan, tuleb ära käia maniküüris, pediküüris, 3D kulme saamas, võibolla ka solis ja hammaste valgenduses, aga siis peab Viiking ka tulema, et me ühes toonis oleks 😀 Ja vot kõik need protseduurid tuleb broneerida.
  • Rentida juhiga buss, et külalised Norrast ja osad eestlased Tallinnast Padisele toimetada.
  • Ikka see va Candybar vajab organiseerimist: candy bar

Minu meelest on nii lahe ikka pulmi planeerida. Ma ei saa neist aru, kes abielluda ei taha (tavaliselt naised, kelle mehed nende kätt ei palu 😀 ). Mulle kohe meeldib, et on üks projekt, mille kallal askeldan. Kujutan ette kui tühjalt ma ennast tunnen, kui see tähtis päev läbi saab. Mida ma siis ootama hakkan?

Kleidi lugu

Ütlen kohe ära, et ühtegi pilti minust kleidiga siia ei tule, sest Viiking käib vahest Google Translate´iga siin lugemas 😀 ja tema mällu ei taha ma ühtegi pilti minust valges kleidis. 30.aprill peab esimene kord olema.

Kuidas ma ka ei üritanud, kleite jõudsin proovima alles neljapäeval. Alustasime taas Anna-Bellast. Esimesena sai selga üks pikkade varrukatega eksemplar(ca 550€), mis oli seal vist uus, sest septembris mu silmad seda ei tabanud. Kleit oli kenake aga mitte see ainuõige. Järgmisena proovisin sama kleiti(625€), mida Septembriski. Mingi sisetunne ütles, et ju see mind põhjusega seal 5 kuud ootas. Siis astus sisse K ja teatas: “See ei istu enam nii hästi, Sa oled vist alla võtnud.” Ühtki teist kleiti ma ei proovinud, läksime edasi Pärli.

Ei läinud minutitki kui ma ühte proovida soovisin. See oli ka ainuke. Kui ma siis peeglist ennast sellega nägin.. Mul pole sõnu. Kiljusin, ahhetasin, sama tegi K. Mina: “Siin pole kahtlust – see on õige kleit! Selle ma ostan.” Tegemist oli aga täiesti teisest ooperist kleidiga: avar, paljastav, ilma varrukateta. Viimasteks oli tegelikut võimalus – need kinnitati nööpnõeltega, et ma aimu saaksin. Teenindaja oli nii sõbralik ja tore, pakkus veel, et saba saab lühemaks kärpida, kui soovi on. Pärast 20 minutit ennast peeglist kleidiga imetlemist, sain arve ja lahkusime. Pidin samal õhtul Norra kontolt raha üle kandma aga äkitselt hakkasin kahtlema. See on nii teistsugune kleit ju. Kas see sobib ikka Viikingi rüüga? Ta ei tahtnud ju, et ma paljastava kelidiga oleks, ütles alati, et pulm pole koht kus seksikas olla. Järgmise päevani ma kahtlesin. Raha üle ei kandnud.

Järgmisel hommikul läks uni kell 7 ära. Mõtted koguaeg kleidil, üks hetk tundus esimene õige, järgmisel jällegi see paljastavam. Helistasin Viikingile, kirjeldasin olukorda ja kleite ja seda, kuidas ma kunagi varem nii kahevahel olnud pole. Rääkisime ikka paarkümmend minutit, Viiking: “Mulle tundub, et sa pole kummaski kindel, kui sa selle õige leiad, siis sa enam ei kahtle.” See ajas veel hullemaks mu segaduse. Sõbrannad andsid kõik erinevat nõu liskas.

Läksin jälle Anna-Bellasse ja Pärli. Esimeses proovisin kolmandat korda seda kleiti, mis mulle väidetavalt nii hästi enam ei sobinud. Seekord kolme rõngaga alusseelikuga – ehk annab parema effekti. Andis. Saatsin K´le pildi, ei arvanud ta ikka sellest midagi.. Ise tundsin, et väga kena on. Kallis K oli minuga kohuaeg ühenduses, pakkus variante, saatsi veel ühe poe aadressi. Sinna ma läksingi.. ja tulin 2minuti pärast tagurpidi tagasi. Kohutavad venelaslikud odava välimusega kleidid. Sellesks ajaks olin juba ahastuses. Miks mul oli vaja jälle kõik viimasele hetkele jätta. 3h pärast pidin juba lennujaamas olema. Soovitatavalt ostetud kleidiga. Äkki ongi kuskil see kolmas kleit, mille puhul ma hetkegi ei kahtleks?

Jõudsin Pärli. Nad olid mulle juba helistanud, et panevad kleidi müüki tagasi. See oli neil vaid paar päeva olnud ning huvi selle vastu suur. Ajasin kleidi selga ja jälle oli see tunne, et see on ainuõige. Jälle ütlesin, et ostan selle ära. Aga vot enam mind ei usutud, müüjanna teatas, et isegi kui ma selle raha Norrast teele panen, siis enne esmaspäeva see kohale ei jõua ja nemad kaotavad mitu päeva. Äkitselt oli mul ILMTINGIMATA seda vaja. Pakkusin, et kannan esialgu oma swedbanki kontolt 200 euri üle. Kahjuks ei mäletanud ma parool. Jumal ulatas abikäe – Swedbanki peamaja asus üle tee, jooksin sinna, rääkisin mure ära, sain uue parooli ja siis selgus, et mu arval on ainult 77eurot. HELDUS!! Lisaks hoidis see pangatöötaja mind mitu minutit kinni, et mingit pensionifondi pähe määrida. Suur aitäh, aga ma teenin oma pensioni Norras, kui selleks ajaks üldse süsteem säilinud on. Muud mul üle ei jäänud, kui Norra arvelt raha välja võtta. Kahmasin kohe 500€, et rahul oldaks. Siinkohal ütlen, et mul on vist üks needus – nii kui mulle üks asi väga meeldib, on see kõige kallim poes. Antud kleit maksis koos varrukaribadega 1167€. Ülejäänu kannan üle. Kleiti kätte ei saanud, seda fixitakse natuke, siis saadan K järele 😉

Nüüd on mu süda nii rahul kui üldse olla saab. Vaatan koguaeg selle imeilusa hilbukese pilti ja ei jõua 30.aprilli ära oodata. Ma kohe tahan palju rohkem nüüd abielluda 😀

Lõpetuseks: leidsin Pärli kodulehelt pildi kleidist, mida ma Norras proovisin ja mis minu siinne lemmik oli. Vaevalt, et ta Pärlis rohkem kui minu kleit maksab aga Norras oli tema hinnaks pea 2400€. Pilt:kleit.jpg

 

Tordimeister leitud!

Ma ei suuda oma õnne sõnadesse panna, kogu see kuudepikkune otsimine on lõpuks vilja kandnud.

Saaga algas juba oktoobris, kui esimesed meilid koogitegijatele laiali saatsin. Vahepeal ma just kõige aktiivsem ei olnud, aga hiljuti võtsin end jälle käsile. Hakkasin siis pakkumisi saama. Isik 1 koostas mulle hinnapakkumise: 16kg torti, 352€, kaunistused 40€ ja transpost Padisele 80€. Kõik kokku: 472€. Olin rabatud. Samal ajal mõtlesin, ju need hinnad siis sellised ongi.

Isik 2ga vestlesime nii kaua, kuni ta oma tordi kilohinnaga lagedale tuli. Selleks oli 30€. Tähelepanu tuleb juhtida ka sellele, et kaunistuste hind tuleb veel otsa. Seega sama suure (16kg) naked cake’i eest maksaks 480€ Dekoratsioonidega julgeks pakkuda, et ca 600€. Ma ei hakanud sellele inimesele vastama ka mitte..

Eile ulatas sõbranne abikäe ja tegi veidi uurimistööd. Selgus, et kui ikka hingehinda maksta ei taha, siis võta kavalus appi. Ütle, et tahad vanuritel juubeli puhul suu magusaks teha. Neid erinevalt mugaluspagulastest ei lüpsta.

Hiljem K juures jäi näppu Marika Sinkkoneni “Torditeadus”. Ma ei tea suurt midagi Eesti tordimaastikust aga seda nime kohtab igal sammul. Tundus liiga hea minu jaoks, et kindlasti küsib tonni ära 😀

Täna kirjutasin veel kolme inimesega, üks keerutab ja ei taha kilohinda avalikustada, teine ei vasta (ei midagi uut) ja kolmas kes kaua-kaua vastanud pole, talle kirjutasin ma uuesti, sest tema oli minupoolset utsitust väärt. Sest tema on… Sinkkonen. Ja vot seekord hakkasime chattima, kiitis meie stiili, andis mitmeid ideid lisaks ja teatas, et kilohind on 25euri, dekoratsioonid hinna sees ja transpordi eest ka üle 25euri ei küsiks. Ma lihtsalt KRABSIN selle pakkumise! Arutasime veel tordisisu ja kandsin soti ettemaksuks üle. Kokku maksab meie 75inimese pulmatort 325euri.

Ma olen megarahul. Ainus meister, kellega ma ei karda, et ta tähtsal päeval mingi käkiga meile Padisele ilmub.

topper
topperi idee

Ainult, et siiani ajab marru nende tainaajude suhtumine, et “aa, ta elab Norras, küsiks rohkem raha”. Just nii mulle nende tundmatute nimede poolt, kelle koogid isegi wow-efekti ei tekita, tulnud hinnapakkumised tunudvad. Mine või Delfisse lugu kirjutama (sõbranne idee).