Bachelorette Party!!!

Rõveda paduka saatel saime taksoga vanalinnas ekseldud. Mulle hämati, et vaja uue rendiapartemendi võtmeile järele minna. Sõit viis üles Toompeale. Taksolt maha saades algas õige maja ja ukse otsimine. Enne veel sai ratastoolis Savka autossetarimine ära nähtud.

Ja kui see õige koht leitud, avas sõsar ukse ja lükkas mu sisse! Mida mu silmad nägid? Kõik mu kallid tüdrukud olid ühe õige kena korteri lille löönud, söögid-koogid-kokteilid meisterdanud ja ise ilutsesid kõige selle keskel! Ma olin täiesti pahviks löödud! No nad olid ikka iga detaili kallal vaeva näinud. Taevas halasta, ma ei oska kirjeldada kui palju see mulle tähendab, et nad minu pärast nii palju ära tegid. Nad on mul ikka maailma parimad ❤️ Aitäh teile, sõbranned!Otsekohe anti mulle roosa kokteilike näppu, roosa seelik ja särgike, millel “Last day single 💋” seisis ning põlvikud selga-jalga ja algas pidu ja pillerkaar!


Järgneva umbes kahe tunni jooksul jõudsime me neiude valmistatud albumit vaadata – kogutud olid sinna parimad kaadrid minust – sekka elulugusid meenutada, irvitada, vannis shampust avada, saunas pildistada, kõike maitsvat süüa, juua-juua-JUUA, grupipildi jäädvustada, ekside nimed õhupallidele kritseldada.. kuni tuli aeg välja minna.

bach

Valmis oli pandud korvike, mille sisu mul maha ärida tuli. Korvis leidus igasugu kraami: krõpsud, kommid, küünelakk suisa. Koheselt meenus, et eksi norrakast kasuisa (kui nii öelda võib) Tallinnas viibib. Lootused olid kõrged, asusime siis minekule, iga jumala inimese, kes vastu tuli, ümbritsesime oma karjaga ja survestasime ostma. Esimesed kunded – paarike Brasiiliast – tuli õige lihtsalt, ind kasvas. Ainult mõni kohalik härra oli tuim.

 

Jõudsime Viru apartementi, kahelt norrakalt sai nende viimnegi sularaha (10eur) endale nuiatud, rõdul selfietatud ja asusime minekule. Viru hotelli ees peatusime pikemalt, keskealised soome paarid nimelt õnnistasid meid ostudega. Tuleb tõdeda, et mu oma neiud olid väga agarad, otsisid pidevalt kliente. Leidsid ka muidugi.bach2

Raha kogusime mingisse piimanõusse, seks ajaks oli sinna juba nii mõndagi kogunenud. Pole teada, kelle käes anum oli, aga miskipärast see maha kukkus. Käpuli sai sente kokku korjatud.

Hessi lähistel püüdsime oma võrku kaks Eesti meest, kes meie kõigi suureks imestuseks minult 20euriga põsemusi lunastas. Üdinisti head muljet temast ikkagi ei jäänud, sest lahkudes viibutas ta minu poole: “Ja sa oled rase juba….” WTF?!?!? 😀

Vastu võeti otsus Patrickusse Caipirinhasid rüüpama minna. Raha oli selle tunnikese jooksul juba ca 110euri kogunenud. Tulus tegevus, ma ütlen, ühel sõbrannal tekkis lausa äriidee tüdrukuteõhtutega seoses 😉 Aga kes meie teele jäi? Viikingi (minu ka 😀 ) korter! Sai teine aknale vilistatud ja kuna V. ja T. tema juures viibisid, kutsusime viimase neist meiega.

Patrickus sai koksiklaaside taga pruudivanne tõotatud. T. oli Eesti hindadest vaimustuses ja ostis tervele laudkonnale shotte. Vartsi tõmbasime minema, ukse ette oli kõige vägevam karja itaalia kutte saatnud, kellest üks samuti abiellumas oli. Sai jälle raha tehtud. Ja kuhu mujale meie tee meid viis kui mitte Emperori. Seal me jõime, tantsisime laudadel, osa kadus suitsuruumi, õde leidis abielumehe, kes iga hinna eest oma staatust varjas. Too sai aga paika pandud, nimelt salgas ta, et tema abielusõrmus just abielusõrmus on. Sõsar mul sellist asja ei salli, haaras tüübi sõrmuse, mille sees muideks kuupäev ilutses, pani enesele sõrme, tegi selfie ja ähvardas FBsse panna 😀 hahahaa, tüüp ajas ikka tagasi: “See on niisama sõrmus! Tõsi ka, et mingi kuupäev seal?” Mees oli inglane. Vist.bach3

Kui Emp ennast ammendama hakkas, liikusime Protesti. Kahjuks polnud seal möll piisav. Siis otsustasin mina, et aitab kah, kell juba 3, homme palju teha vaja, osad läksid tagasi Empi, meie T.ga korterisse. Meie Viikingid on parimad sõbrad, heietasime, kuiiiiiii head mehed meil ikka on 😉

Viiking: “Mul on nii hea meel, et sa mõistlikul ajal koju tulid.” Siis kirjutas ta veel tseremooniateksti ja oligi aeg põhku pugeda.

Ja MUL ON NIIIIIII-NIIIIIIIIIIII HEA MEEL, ET MUL JUST NEED TÜDRUKUD ON!! ARMASTUS

Advertisements

Neljapäev Eestimaal

Hommikul kohtusime Giannis fotograaf Lauraga. “Te olete nii ilusad inimesed,” tuli kohe peale tutvumist Laura poolt. Ma ise ei osanud fotograafiga enne pulma kohtumist vajalikuks pidadagi aga kuuldavasti teevad osad paarid enne tähtsat päeva suisa proovi-fotosessiooni. Igatahes Laura oli väga tore ja olime oma valikus kindlad.

Kohtumiselt viis tee meid edasi otse prindikotta, kust me tunni möödudes, olnud valinud õige paksusega ja sädelusega kartongid, suure lauaplaani, nimesiltide, ühe foto ja Viikingi kõnedega tulema saime:

Tänutäheks, et me FBs Print Grupist check-in’i tegime, saime hinnast -20% alla☺️

Tuli oli takus tegelt sest AM oli pärale jõudmas. Napilt enne teda jõudsime Viikingiga apartementi. Õde “kolis” ka tagasi, kõhud olid tühjad, otsustasime lõunaks koha otsida. Eelnevatel päevadel ei leidnud ma kuidagi Viru Lyoni üles, nüüd vahtis tolle uks mulle silmnäkku. Sai helistatud V. Ja T.-le ja noh, Tallinn on väike eksole, nood olid just parasjagu Virus kullapoodides sõrmuseid vaatamas – hakkavad ka teised abielluma 😉 Potsatasime kõik koos suure laua taha, neiud tellisid Caipirinhad ja pastad, kutid burksid ja õlled aga vat mina olin enne pulmi vee ja peedi-kana peal:

Pärast kurdeti, et portsud väiksed aga ma olin õnnelik 😄

Kuna me Eestis pidevalt takso teenuseid kasutame, oli sõsarale tekkinud üks kindel juht, kellele mu õde meeldima hakkas. Lausa nii palju, et too ennast tema pluss üheks meie pulma sokutada üritas. Meie neiudega läksime viimasesse pulmakleidiproovi (ja järele sellele). Mehed soovisid Kristiine keskusesse minna. Tellisime neile siis selle sama takso, kes mu õest sisse võetud oli, ise läksime trammi peale. Vahepeal olgu mainitud, et norrakad olid täiesti šokis, et Tallinnas tramm keset autoteed peatub 😆.

Kleit selga aetud, norralannad ja kallis õeke heaks kiitnud, spontaanselt beebiroosa-sinine kintsupael ka ostetud, sammusime üle tee Swedbanki – sulli oli vaja.

Siis tekkis probleem kuidas takso saada ning kuttide juurde Kristiinesse saada. Taas ulatas jumal abikäe, keset valgusfooririvi silmasin taksot, pressisime end sisse ja olime 10min pärast meestega ühinenud. Selgus et nood pidid Kristiinesse jalutama, sest õe isiklik taksojuht neid peale ei võtnud, raputas pead ning keeldus autoakentki avamast… ja me nr pandi musta nimekirja, enam meil taksot sealt loota pole.

Soetasime Prismapoest 60 minimuffinit, sest no tõesti ei leidnud mina aega, et ise massiselt pulgakooke vorpima hakata. Küünalde ja pildiraami saime ka rikkamaks. Siis oli meil Viikingiga siesta-unisus, naasesime koju, teised jäid poodlema.

SAMSUNG CSC
“Ole hea mees ja tee minust üks pilt uue hommikumantliga”
SAM_1774.JPG
Koteris oli Osavnäppude Ring – Viiking løikas nimesilte välja, mina kørval kaagutamas, et korralikumalt løikaks

Varsti saabusid sõsar ja AM, käsutasid mind lille lööma ning ajasid paduvihmaga linna tuuritama. Mis edasi saab, selgub järgmine kord 😉

SAM_1779.JPG
AM, ma ja øde. Tuuritamiseks valmis.

Kolmapäev Eestis

Kell 10:00 istusin kenasti laua taha, kust ma 2h hiljem Meie Logoliste prantsuse maniküüriga lahkusin. Vahepeal rääkisin maniküürijale pooled oma elulood, tema:”Uskumatu, mis elu! Mul suguvõsas kõigil nii igavad elud!” Keset kõike seda kirjutas mulle AM, et jäi lennukist maha..

Ilmataat oli armuline – päike siras taevas kui korterisse tagasi jalutasin. Peagi võtsime takso ja sõitsime lennujaama, sest Viiking, Emu, V. ja T. AM oli endale homseks uue pileti läbi Helsinki sebinud. Peatselt nägime kaabudega tüüpe, kaelustasime kõik läbi, võtsime maxitaxi ja tulime korterisse. Kuna ilm nõnda kaunis oli, kamandasin meid õue. Õde läks oma tavaariga uude korterisse. Näitasime Viikingiga ta parimale sõbrale ja tolle kihlatule vanalinna, mis päädis sellega, et me Dublinisse oma taguotstega maandusime. Hetkeks mõtlesin, et kuidas see sõsarake meid leiab, telfi ega netti tal polnud, aga äkitselt peatus otse Dublini ees takso, kust astus välja ei keegi muu kui mu oma õde. Jälle pidime kiirkorras oma lõuna sisse ajama, sest kell 15 oli kleidiproov.

Kleidilt võeti mõõdud ning lasti mind tulema. Tagasi jõudsime nii, et meie norrakad ikka veel Dublineris õlut libistasid. Tegime pärast ühe jalutustiiru ja läksime laiali. Õhtul saime Ikevaldiga kokku, teel jõudsime ära eksida, sest ma ei mäletanud aadressi täpselt. Igatahes kohale jõudes ja juttu puhudes, tuli välja, et pulmaisa meilt nii viktoriiniküsimuste väljamõtlemist kui võikumaterjali, kirve kui auhindade hankimist ootab. Kust kurat ma keset linna kirve võtan!?! Lahkudes olime Viikingiga pettunud. Tundus, et maksame suure summa aga peame poole teenusest ikka ise tegema.

Sõime õhtust Lidos. Ainult sellepärast, et sealt saab KOHE. Solarisest ostsime midagi head ka kaasa.

Uni tuli kiirelt.

Esmaspäev Eestis

Ärkasime õega eile enne kukke ja koitu. Viiking, õilis inimhing, viis meid vanaisa vana autoga lennujaama, kust ma meeleheitlikult pulmadeks matti huulepulka ja parfüümi leida üritasin. Esimese sobivat eksemplari ei eksisteerinud, lõhnad seevastu sain. Otsustasin viie mini kasuks:


Tallinna lennujaamast sõitsime 3D  kulmudesse, kuniks mina oma näoraame sain, kosutasid õde ja iss kuskil taitoitu. Pärast läksime rendikorterisse, millega ma rahul EI OLE. Vannitoas peeglituli ei põle, korter on külm aga no mis seal ikka. Maakler pakkus Pikal tänaval teist korterit aga ma ei viitsi munakividel kolida.

Kell neli hakkasin Jenniferi käe all pulmameiki ja -soengut saama. Tegemist oli ülitoreda tüdrukuga, jutt jooksis, tulemusega olin ka väga rahul. Siis saime õega Estonia ees kokku ja läksime poodlema. Šampuseklaase ma ei leidnud, see-eest matt huulepulk ja pulmahommiku hommikumantel on nüüd olemas 😀 viimast ma osta ei plaaninudki, aga sõsar informeeris mind selle vajalikkusest. Tõesti noh, mis ma muidu kandnud olekski?

Üks snapisfie kõigest


Siis läksime Dublineri sööma. Ma olin viimati kell 6:30 hommikul söönud ja meganäljane. Tellisime nii eel- kui pearoad, sõime ennast kooma ja läksime Kaupsi magustoitu ostma. Teel apartementi:

eestis
Øhtud øega jutte rääkides on parimad
est4
Oma øde saadab selliseid snappe inimestele..

Pulmapaanika

Jälle ma heietan samal vanal teemal, aga muud mul üle ei jää. Olukord on hull. Eile olid mul hullemat sorti raskused magamajäämisega. Viiking üritas rahustada, et kõik on ju korras jne aga mida mehed ka pulmaplaneerimisest teavad!

Lõpuks ma veidi enne kolme mingi ime läbi magama jäin. Seda muidugi pärast mitut tundi pulmadest (üle) mõeldes.

Hommikul algas ärevus uuesti.


Asusin siis pärast hommikusööki/hommikusöögi ajal arvuti taha ja tellisin rendifirmast inventari ja uurisin mida Suhkrukunstist tellida. Järsku olin ma nii ähmi täis, et sõin ära terve Kvikk Lunsji ja veel natuke teist šokolaadi. Tegemist oli pesuehtsa magusasöömissööstuga, pärat mida ma ennast VIHKASIN! Ja sain aru, kogu mu pulmapaanika on sellest, et ma piisavalt kilosid enne pulmi kaotada ei suutnud. Õigemini pole mul kilodest aimugi, sest uhke wifi-kaal osutus praagiks ja uus saabub koju pärast seda kui ma Eestimaale lahkun.

Alla olen ma siiski võtnud, kere on rohkem vormis, seda tõestas ju seegi, et kõik teksad mulle suureks jäid ja Viiking tõi uued, mis muideks XS suuruses ja parajad. Tõe huvides – need on strechid. Ikkagi, piitspeenike ma pole. Rahul ma EI OLE!

Pärast seda kuradi šokolaadi läksin ma padavai trenni, kus jooksin 6,4km. Enne veel saatsin Viikingile 10 sõnumit, mille sisuks halamine oma keha üle. Algul ta rahustas, lõpuks teatas, et talle see kaalumaania ei meeldi ja et see ausaltöeldes hirmutab teda.

Trenni ja töö vahepeal ostsin endale meele rõõmsaks tegemiseks selle:


Sest tunnen, et vanus on sealmaal, et lõpetada mitu aastat väldanud Maybelline’i kasutamine.

Tööl undasin oma pulmapaanikas nii endisele bossile kui ühele püsikliendile. Mõlemad üritasid rahustada, viimane oli valmis suisa rahustitega mind järgmine kord varustama 😀

“Räägime jutte!?”

“Milliseid?” saan vastuseks. “Igasuguseid” ütlen tavaliselt.

Igast asjades ma nüüd rääkima hakkangi.

•Tegin üleeile üle pooleteise aasta külmkapis suurpuhastuse ning tõdesin, et alkovaru on meil korralik:

 •Tänu ühele kontaktile saan pulmaks veini -50% hinnaga ostetud.

•Sel nädalal lõunatasin esimest korda rõdul. Lebotasin&peesitasin&päevitasin kintsu:

 •Eilne hommik algas nii hästi – Viiking helistas töölt ning küsis mu püksisuurust, sest ta on mees, kes paneb tähele (antud juhul seda, et enamus mu teksad mulle liiga suureks jäänud on). Kõne lõppedes möödus 3min, sain sõnumi: “You are gonna have very much new stuff now“. Koju jõudes:

 No on ju THE BESTEST MAN EVER!!!!

•Ja selle parima mehe heaks teen ma MISIGANES. Et pärast pulmi ka midagi toredat oleks, viin Viikingi Swissoteli. Seal peatume 2.-4.mai. Mees ise ei tea asjast midagi. PS! 3.mai on tema sünnipäev 🙂

•Tellisin uue kaalu majja. Uhkema, kui varasem, uuega saab rasvaprotsentigi mõõta.

•Emu asub maikuus tööle imelisse Geirangerisse, kuhu me raudkindlalt Viikingiga talle suvel külla sõidame:

Geirangerfjord

•Alati olen enne 25.eluaastat (ja lapsi) oma keha jäädvustada soovinud. Sellepärast sai bookitud aktifotosessioon, mille nimel ma usinalt trennitan.

•Ma raban enne pulmi metsikult tööd teha, sest ma jumaldan seda kurnatud tunnet vahetult enne puhkust.

•Tööl meil jälle uus meeskokk, seekord poolakas. Kuulis, et abiellun: “Ära seda tee! Pärast abielu läheb kõik pekki. Ma olin enne abiellumist naisega 8a koos, nüüd oleme 4a abielus olnud ja kõik läks allamäge.” No sorry, ära abiellu vale naisega siis.