See nädal, kui Viiking Bangladeshis oli, mõtlesin ma pikalt ja põhjalikult, et ma ikka ei saa temata oldud. Meie puhul on tegemist just seda tüüpi paariga, kes soovib 24/7 koos olla. Enne mehe lahkumist ma peaaegu nutsin, kusjuures nii emotsionaalne pole ma varem olnud. Lohutuseks tegi Viiking mulle iga õhtu (nooh, temal oli juba öö seal) kaugekõnesid ja tsätitud sai ka.
Iga üksioldud päeva kompenseeris Viiking teksapaariga + trennileggingsid ja kaks kleiti:

Nädala jooksul sai ämmaga mustikal käidud (pidi teine terve aeg kuulama kuidas ma tema poega igatsen), töötatud ja sõbrannatatud, trennitatud ka.
Ja kui mu kallis Viiking lõpuks tagasi Norramaale jõudis, olime nagu värskelt armunud, võtsime töölt kaks vaba päeva ja tegime aega tasa 🙂