Kaalust

Kunagi jutustasin ma kogu oma kaaluhistory, praegu tahan lihtsalt öelda, et ainuõige otsus oli aasta tagasi beebiillidest loobuda – sellest ajast peale on mu kaal langenud ja täna on mulle kõik mu 10 paari lühikesi pükse liiga suured:

Viiking ei seedi üldse, kui ma vales suuruses pükstest ringi chillan ja käsib mul need ära visata, aga ma ju ei raatsi :/

Perekeskne nädalavahetus

Juba neljapäeval saabusid meile (tegelikult Viikingi õe juurde) mu äi oma 3aastase tütrega. Titt, keda muidu vati sees hoitakse, toodi siis lõpuks Kristiansandist välja ka.

Õhtul olime paar tundi kõik koos, aga kuna väikeõde punkt kell 20:00 magama minema pidi, siis midagi erilist me ei teinud.

Reedel käisin nagu ikka jooksmas, vahepeal eksisin kodumetsades ja tagasiteel kohtasin trobikonda pereliikmeid, kes lapsekesega mänguväljakule liikusid. Titt ise on jumala lahe, ütleb igast naljakaid asju ja eelistab mind oma vennale 😀 tegime eile Polaroidiga pilte ja  tsikk valis endale selle, kus ta minuga oli 😀 Kunagi ta üldse kartis Viikingit – polnud habemes meestega harjunud.

Laupäeva õhtul chillisime Viikingi tädi terrassil, pärast käisime ämma aias vaarikal. Ta ise on Mr. Beaniga oma hipiautoga Norra peal tuuritamas, niiet keegi pidi neid marju ju noppima. Saagiks oli kaks suuremat topsi vaarikaid ja hulganiselt sääsekuppe. Kõrge hind neil marjadel, ma ütlen. Lisaks pidev hirm, et rohu sees end mõni 10cm nälkjas peidab.

Päev lõppes neljanda hooaja viimase “Viikingite” episoodiga. Ainumas sari, mis ma vaatan, pole väga teleka ees lebotaja tüüpi.

Laupäeval jalutasime alla Lillestrømi, kus jälle kogu B. klann end basseiniäärde rätikutele visanud oli. Seal oli mingi välibasseinide kompleks. Kuna ilm just kõige päikesepaistelisem ei olnud ja varsti hakkas tibutama ka, tulime peagi meile, et Viikingi väikeõele meie elamist näidata ja koos jäätist süüa. Sel ajal oli Viikingi tädi massiliselt grillinud ning peagi istusime jälle üheskoos nende terrassil ja lasime heal maitsta.

Kuna siin Norramaal kasvavad vist kõik lapsed selles vaimus, et laupäev on magusapäev, siis anti tirtsule pärast ühe vorstikese ja Coca-Cola Zero joomist kommid näppu. JAH, TE LUGESITE ÕIGESTI – 3AAASTASELE VALATAKSE SEDA ASPARTAAMIGA SOLKI NII ET SILM KA EI PILGU! Ma muidugi andsin Viikingile märku, mis ma sest arvan. Hiljem küsisin, miks faking kõik 9 laua taga istuvat täiskasvanut seda heaks kiidavad. Aga norrakatele on tähtsaim konflikte mitte tekitada, naeratavad näkku ainult. Kus see megakarm Norra lastekaitse nüüd on?

Õnneks ma kaua selliseid nilbusi nägema ei pidanud – kella kuuest hakkas töö. Kell 4 hommikul lõpetasin. Kus see Viiking vahepeal patseerinud oli, polnud mulle teada, aga paarsada meetrit kodumajast helistas ta mulle, et ta jõuab kohe koju. Neil oli kuttidega Oslos veits käest läinud, väidetavalt ostsid kõik Viikingile jooke ja nõnda ma ukse eest oma purjakil abikaasa leidsin.

Mees on mul siiani selline, et kui promill sees, tapab mind oma jutuga kui palju armastab, kuidas ilma minuta üldse ei saa ja kui eriline armastus meil ikka on. Ma muidu nõus kõigega 😉 Lõpuks uinusin oma alko-kebabi-lõhnase mehe kõrval.

Kauaks seda und ei jätkunud, sest kell kolm pidin jälle tööl olema.

Järgmine nädal lendame viiekesi (mina, Viiking, tema isa, õde ning viimase poisssõber) Dublinisse. Tööl sai üks Jumpstükk (kutsun Viikingiga üht lühikest ja paksukest kolleegi niiviisi) tigedaks, et Varikas jälle vaba nädalavahetuse sai. “Fain, see pidi mu esimene vaba nädalavahetus olema, aga kui sa Dublinisse lähed, eks ma siis töötan!” ütled ta. Ma vastu, et sry, aga mul need piletid detsembrist juba.

Lõppu tõestus, et nalja saab mul tööl kah:

Viga
This video doesn’t exist

Kodust

Kuigi me oma koreris juba kaks aastat pesitsenud oleme, on ikka tunne, et kõik pole täiesti valmis. Ligi poolteist aastat “vedeles” elutoa diivani kõrval üks kirst, mis Viikingile kohutavalt meeldib. Mina aksepteerisin seda ainult ajutise lahendusena.

Üks, mis pikemalt väljavahetamist ootab, on vannitoa kapp. Netis surfates ning uut otsides, jäi meie silm pidama hoopis ühele väiksematsorti nahast kummutile. Kindel plaan, kuhu see paigutada, meil puudus, aga asi ise oli liiga lahe, et see soetamata jätta.

Ülejärgmine päev saigi see mingi pakistanlase käest 25€ endale äritud. Paar päeva veetis kummutike magamistoas, siis viskas üle, lasin Viikingil see armastatud kirst minema lohistada ja paigustasime kummuti asemele.


Viikingil on üldse hull pesapunumisehoog peal. Tahab kõik seinad üle pahteldada ja mis kõik veel. Ma olen ikka õnnega koos, et ei pea teda tagant torkima, et tee seda, tee teist. Temaga pole muret, pigem olen mina see pidur 😀

Lõpetuseks uhkusenoot: meie kodus on ainult üks mööbliese uuena ostetud ja see on külaliste voodi. Pooldan taaskasutust!

Elu hundilaudas / kutsikajuttu

Mul on negatiivne veri, eks. Sellest on mu sõbrad-tuttavad pidevalt kuulma pidanud. Üks häda, mis sellega kaasneb on pidev külmatunne. Jäsemed on ka alatasa jahedad.

Tore on see, et minu jaoks pole peaaegu kunagi liiga palav, aga külm enamuse ajast. Elan vist vales riigis 😀

Suveilmadega kah meid õnnistatud pole. Väljas ca 18 kraadi, toas tundub et 15. Jube! Ma olen mingi jumpsuiti, pusa ja kampsuni alla mattunud ja ikka on külm. Villaseid sokke kannan niikuinii aastaringselt.

Hommikul oli isegi Viikingi käed külmad. Tõdesin, et on ikka ebameeldiv küll kui su kaasal jäsemed jäised. Vaene Viiking, 2a juba kannatama pidanud. Tahtis teine lausa elektriradiaatori koju tuua.

Soojale maale ka sõita ei saa, sest kõik puhkusepäevad on kulutatud.

Aga ok, aitab sellest! Midagi toredat leidub me elus ikka ka. Tore idee nimelt. Selleks on sedapuhku kutsikavõtuplaan. Viimased päevad oleme Viikingiga uurimustööd teinud. Esialgu tundub siiski, et meie tõueelistus väga ei klapi. Mina tahaks bernhardiini, Viiking dobermanni või Siberi huskyt. Need peame aga kahjuks kaugemasse tulevikku lükkama – ega ma neid korterisse panna saa. Jäid siis väikesemõõdulised. Ma ei saa midagi parata, aga mopsid on mulle kõige armsamad. Paraku ei taha Viiking neist midagi kuulda, ta eelistab siiski koonuga koeri. Prantsuse buldogiga imekombel nõustub ning too on ka ainuke, mille osas me ühel nõul oleme.

Midagi täitsa-täitsa kindlat veel pole, aga hoian teid kursis, kui kompromiss saavutatud 🙂

Viiking täägib mind tööl olles kutsapiltidele

Nädal 24 meie peres

Mõtlesin, et kirjutan eelmise nädala kokkuvõtte, et aga jutustada saaks 😀

Esmaspäev oli üks si*t esmaspäev. Viiking tekstis mulle, et sai tööl ca 425€ trahvi. Põhjuseks, et ta eelmisel reedel auto kontorihoone ette/kõrvale/taha parkis. 

Teisipäeval ma vist ainult Padjaklubi vaatasingi. Aa, tegelt hakkasin ma uuesti õppimisvõimalus uurima. Nimelt on mul kindel plaan järgmisest sügisest kõrgharidust omandama hakata. Variante on kaks: esimene, et saan Norra tasuta kohale ja teine, et hakkan kaugõppes mõnes Eesti ülikooli tarkust taga nõudma. Siin ma tasuliselt õppima ei hakka – pole soovi 30a laenu tagasi maksta. Nagu Viiking 😀 Tänud siikohal esivanematele, et nad mulle ülikoolifondi ei teinud.
Viiking leidis tööpakkumise Kristiansandis, kui ta selle saab, siis ma ei tea, mis meie elust saab 😀

Kolmapäeval avastasin, et saan norrakeelse blogi lugemisega juba päris ilusti hakkama. Uued sõnad kirjutasin vihikusse üles – seegi  õppimine. Ahjaa, 1asi veel: hommikul tegin luugid lahti ja mis mul telefonist vastu vaatab? Eks oli mulle öösel laule saatnud ja palus vabandust, et ta minust ikka veel üle saanud pole. HAHAHAHAAAA, WTF!??!! Ma pole teda 3a isegi näinud mitte, ma olen abielunaine, taevas halasta!

Neljapäeval tähistasime õige väikestviisi Jaanipäeva. Seadsime ennast ämma aeda sisse, grillisime ja tundsime elust rõõmu. Valmistasin isegi esimest korda norrapärast kartulisalatit ja puha. Ämm palus 😀 lisaks palus ta mul punast veini tuua. Viikingil oli tööjärgne meeting, mistõttu tähistasime me esimesed kaks tundi ämmaga kahekesi.

Lahtikorgitud sai pulmavein.
Eks hoidis mind oma eluga kursis ja saatis pilte, kuidas ta üksi lõkkeääres istub…

Reede. Viimane haiguslehepäev. Kahju, mulle hakkas juba kodusolemine meeldima. Üle pika aja avasin pangakonto ja issssand jumal, kui rõõmustav arv sealt silmnäkku vaatas. Ütlen nii palju, et tuludeklaratsiooni ja puhkusepapp oli end seal sisse seadnud ja minu elu isiklik rekord tehtud – saatsin Viikingile screenshoti ja olin megaõnnelik. Nüüd on mul juba suuremad plaanid, aga nendest hiljem 😉 õhtul käisime esimest korda shoppamas nii, et uusi asju sai ainult Viiking. 2paari Levise teksaseid, 2vööd, Vansid ja ühes maailma ägedaimad kaktusega shortsid.

Oodates mehe järgi.
Laupäev. Tagasi tööl. Poole üheteistkümnest kuueni. Abikaasa kutsus mind topeltdeidile, sest saabus ämma isiklik Mr.Bean ning ilusa ilma puhul ei saanud ju ometi kodus istuda. Algul tegime ühes Blues´i kohas vabas õhus mussi kuulates õlled, edasi siirdusime itaalia roogasid nautima.

Mu sõraline
EDIT: Hommikul ei saanud Viikingi outfiti pildistamata jätta:

Millega rahul polda?

Pühapäeval oli erinevalt laupäevast kole ilm, nii et polnud kahju seda siseruumides veeta. Kell seitse pidi Viiking mulle järele tulema. Ootamatult sain aga kõne, et kaherattaline ei tööta. Sõitsin siis rongiga peatuse ja sain oma kaasaga sushikohas kokku, et eelnevalt tellitud õhtusöögiga koju jalutada. Pühapäevaõhtud on alati nii mõnusad, sööme koos ja kudrutame 🙂

 

Mango-toscakook

Eile olin nii usin koduperenaine, et JOHHAIDII! Otsustasin, et aitab neist ühepotitoitudest, mis ma kaks päeva vaaritanud olin. Sündis otsus valmistada ahjubataat, küüslaugukrevetid ja arbuusisalat. Viimasele sattusin Delfis peale, tundus huvitav, otsustasin katsetada.

Tulin poest kolme suure kotiga, kokkasin kaks tundi, sest üks rabarberiga toscakook sai ka kokku keeratud. Ja siis saabus Viiking: “Kas sa teed süüa?” Mina:”Jah, paar viimast tundi juba,” Viiking:”Nalja teed!? Ma just sõin.” Ja tuli välja, et mu abikaasa oli pool päeva Oslos chillinud – toimus ühe kollegi lahkumispidu. Käidi põgenemistoas, millest Viikingi sõnutsi vaid 30% omal jõududel minema on saanud. Laske mul nüüd uhkusest pakatada: nende grupp sai põgenema tänu Viikingi taibule. Ok, aga see selleks, pärast käisid nad kuskil söömas, sellepärast ta näljas polnudki.

SAMSUNG CSC

Egas midagi, katsin endale rõdule laua ja avasin ühe paljudest pulmaveinidest. “Kas sa vähemalt kooki soovid? Või oled magusat ka söönud?” Ei olnud, tuli kooki sööma ja avas õlle: “Kõik mu töökaaslased jõid Oslos ja nüüd kui ma nägin, et sa ka veini avasid.. See oli viimane piisk.”

SAMSUNG CSC

Oii, millise kiidulaulu mu kook sai! Lisasin retseptile omalt poolt metspählid ja kuivatatud mangokuubikud. Viiking pole suuremat sorti magusasõber ja enamus küpsetistest jõuavad 5% ulatuses tema kõhtu ning 95% minu vatsa 😀

SAMSUNG CSC

SAMSUNG CSC

Pärast tuli ämm meile. Temale meeldis ka see maiustus hullupööra. Hiljem näitasime talle pulma- (sellest tuhin eelmises postituses neid siingi näidata) ja Hawaiipilte.

Tulnukas

FBst jäi silma see artikkel. Ma küll erilise usuga Buduaari “teostesse” ei suhtu, aga tore teada, et ma tulnuka sugemetega olen.

Kunagi oli meil sõbrannast klassiõega kombeks koolijärgsetel tundidel minu juures netist seks-tulnukaga-lugusid guugeldada ja üksteisele ette lugeda. Peamiselt luges sõbranna, mina irvitasin ennast niisama segi kõrval. Sest Eestis leidub tõesti inimesi, kes tõsimeeli usuvad, et nad tulnukaga voodirõõme jaganud on. Nüüd tuleb välja, et mina olen üks neist. Tulnukatest siis, mitte nendega seksutajatest.

Köögikapid

Ma olen hästi põhjalik inimene – kui midagi juba teha, siis korralikult. Nõnda juhtus selline asi, et poenimekirja koostades, tahtsin kohe kõik, mida osta vaja, kirja panna, mitte ainult tänade/homse produkte.

Ja kuhu ma siis omadega jõudsin? Köögikappide koristuseni. Tegin siin põhjaliku inventuuri ja olen täitsa üllatunud, kui paljut me kapisisud endas peidavad:

Siinkohal meenub, et mul on üks sõbranne, kes alati kirus, et mul muffigi kodus pole. Külmkapp alati tühi. Viskas nalja, et ma söön päevas ühe õuna 😀 See oli siis, kui ma Eestis Mustakal üksielamise rõõme nautisin.

SAMSUNG CSC

SAMSUNG CSC

Nüüdseks on olukord selline, et tavaari on mul niimegapalju, et ma pean mingi plaani tegema, et kõik kasutust leiaks. Avastasin:

  • et mul on 3 poolikut kakaopulbripakki.
  • 2 erinevad toiduliimi. Sillerdav roosa ning läbipaistev.
  • Erivärvilisi martsipane, mis ootavad, et mu tordimeisterdamistuhin tagasi tuleks.
  • et minu, pakitoidu vastase, kapis leidus 5 pakki pannkoogipulbrit.
  • 18 suurt ja poolikut maitseainepakki.
  • et mul on mingi imelik stevia, milles on 233 kalorit 100g kohta. Kas see ei peaks nullis olema?
  • PALJU muud!

Sügavkülmas, mis on meil nii mimimõõtudega, et mahub lausa kappi, seal on selline lugu, et..:

SAM_4006.jpg
..jäätis domineerib.

 

Poodlemas

Jalutasime eile spontaanselt ostukeskusesse. Ebatüüpilise naisena ei armasta ma väga rõivaostlemist. Küll aga koduasjade ja seda kirge jagab minuga ka Viiking.

Rõdule lisandus üks tähtis element: laualina. Indiska poest. Juba tükk aega soovisin säärast. Ja et too just roheliste detailidega olla võis. Lisaks ütles Viiking, et kaktused on trendikad praegu. Küünlahoidja võtsin sellepärast, et see ainult 19NOKi maksis 😉

Suur rõdu on korterielu puhul asendamatu. Leevendab natukenegi mu aia-igatsust soojal ajal.SAMSUNG CSCSAMSUNG CSC

Sinisesse tuppa (või siis elutuppa) sai üks padi juurde:

SAMSUNG CSCSAMSUNG CSC

Tänase ostutuuri käigus lisandus järgnev:

SAMSUNG CSC
Jalaga tordialuse saab ka kaua-tahetud-asjade nimekirjast maha tømmata.
SAMSUNG CSC
Ei ole beebipoissi perre tulemas, ma niisama unistan piknikupidamisest 😉 ja nii nunnu tekike sobib selleks kui rusikas silmaauku.

Muidu mööduvad haiguslehe-päevad niimoodi:

Eile ja täna

Täna olen küll täiesti hädakägar! Hommikul ärkasin kohutava kurguvaluga. Kugistasin 3 tabletti alla ja magasin veel paar tundi. Kell 10:15 sain lõplikult püsti. Tegin kohvi, lisasin mett ja piima, panin kogu kupatuse külmkappi, sest sooja ma ju neelata ei saa..

Samal ajal sõin paar lusikat maitsestamata jogurtit ja raasukese arbuusi. See polnud ka kergete killast.

Opipäev oli nohu võrreldes praegusega! Tundub, et iga päev läheb hullemaks. Mu terve kurk ja pool keelt on paistes. Isegi vett juua on valus, nii et pole imestada, et lõunaks mõeldud mahlapulgast sain söödud vaid 2cm ja rändas too sügavkülma tagasi.

Eile olin piisavalt virk, et Viikingi ja ämmaga kuskil 7km ring ära jalutada. Vahepeal peatusime Viikingi õe aias, kus nad uue kutiga päikest võtsid. Kõigil oli imelik, et ma vait olin, tavaliselt räägin vahetpidamata jutte 😀

Täna vedasin ennast kaalule ka: 58,1 vahtis silmnäkku sealt. Niiet USAs õgitu on maha läinud, eks näis, mis selle karmi dieediga veel lahkub. Ootused on suured 😉

Eile jalutades läks jutt Viikingi õe kutile. Ämm pole rahul, et tüüp rohkem endale kui suhtele mõtleb. Ütlesin pärast Viikingile, et see tavaline ju, lihtsalt tema poeg on eriline eksemplar 😀 Mu meelest on see praegune kutt kõige normaalsem, keda ma Viikingi sõsaral nende 2a jooksul näinud olen.

Vahepeal läks kurguvalu nii hulluks, et oleks vaat et pisara poetanud. Siis meenus, et võib uue laari tablette võtta – 6h eelmisest korrast möödas. Ja hakkaski parem! Ainult jube apaatseks teevad need rohud, vahiks ainult lakke, mingit indu muud teha pole. Haha ise arvasin enne oppi, et kus ma alles asju korda saatma hakkan: panen Hawaii video kokku, kirjutan kõik Paradiisilood üles jne. Hetkel küll ei suuda 😕

Lõppu video Viikingist, kes eile ämma motika korda tegi ja prooviringilt saabus: