🌸 kolmekuune!

Kuidagi on siis aeg juba sinnamaale jõudnud, et kolmas beebi on kolmekuune. Täpselt täna sai. Täpselt samal päeval kui me oma pikaltplabeeritud Eat_Welli avatud saime. Sellest ehk mõni teine kord, praegu peatuks siiski beebil.

Ma õudselt naudin beebiaega nagu ma igal pool öelnud olen. Kõige lihtsam iga ja kuidagi väga eriline mu jaoks. Kolmandaga on muidugi juba vägagi selge kui kiirelt see aeg möödub. Hea meelega elaks rahulikku emapuhkuse elu aga kus sa sellega – ikka on nii palju muud ka teha. Eelnevad nädalad on mul vist kõige teguderohkemad mu terve elu jooksul. Kohviku ettevalmistused ja 3 last kelleks üks beebi. Kui Beni beebiaeg tähendas mulle mõnusat kulgemist siis praegune on nii erinev kui üldse olla saab.

🌸 on selline unistuste beebi. Magab öö läbi, sööb läbi une tissi, päeval magab ka pea koguaeg. Aga selleks peavad tingimused täidetud olema😁 tingimusteks on kehakontakt või liikuv käru. Punkt. Kuhugi üksinda ära pannes tal und kauaks ei jätku. Mina võtan seda kui normaalsust ja ei taipa miks mõnel sellega probleeme on. Beebi arvab et on tükk emast ja loomulik, et eemale pannes kisa tõstab.

Meie 🌸 kisab ainult siis kui üleväsinud on või kui autosõidu ajal ärkvel olema juhtub. Esimest vahest juhtub (aga aina vähem) sest ma pole eriline rutiini pealesuruja ja vahest jääb ärkveloleku aeg pikale. Mis seal ikka. Panen teise siis Tulasse ja õõtsutan unne. Teine kisa põhjus on palju hullem. Kuigi meie igapäevased autosõidud pole pikemad kui 11minutit, on see kisa meile mõlemale kohutavalt traumeeriv. 🌸 arvabki vist et ta on hüljatud ja nutab meeleheitlikult. Suurte pisaratega. Seda on nii kohutav kuulda, et ma jätan ta tihtipeale Emu juurde kui suuri vendasid lasteaeda viin-toon. Nüüd on ilmad ilusad ja sain tellitud rattatooli beebiistme, südamest loodan et beebi seal meelsamini olema nõustub. Saaks autosõitu vähemaks. Nüüd on mul load aasta olnud ja tuleb tõdeda et mulle üldse ei meeldi autoinimene olla. Ma olen alati palju jala käinud ja rattaga sõitnud ning nii olen omas elemendis. Paraku pole elu ettevõtluse ja kolme lapsega enam muretu kulgemine kus mul 10kilomeetrist poeringi terve päev aega teha on. Nüüd nagu iga minut liigagi arvel ja jube nõme et paljud tegemised peab tehtud saama vabas õhus liikumise arvelt ☹️

Oii kui paljud kurdavad juba esimese lapsega et pole aega vetsuski käia. No ma nüüd kolmega tajun ka seda ajapuudust. Või tegelikult oodake, oleks ainult lapsed, oleks aega küll ja veel 😃 rööprähklemise tekitavad ikka kõik need muud kohustused mis ma endale kaela võtnud olen.

Jälle kaldun teemast, st 🌸’st kõrvale. Hakkas teine 6.mail ennast kõhuli keerama. Varem kui Kaaren. Beni kohta ei mäleta. Lisaks jagab meile hulganisti naeratusi ja vahest jutustab ka, aga tundub et eriline jutupaunik pole. Vennad on ta järgi hullud – lämmatavad nunnutamisega, võtavad sülle, musi-kallistavad. Midagi pole teha, 🌸 lihtsalt on väga armastusväärne😌

Paneks pidupäeva puhul pildi ka, aga pole teinud. Olen ju alati torti teinud ja sellega veebi kaadrisse püüdnud aga nüüd pole nagu erilist indu kohviku kõrvalt veel lisaks midagi küpsetada. Nii et antagu andeks.