Miks me veel ühe maja ostsime?

Kui arvate, et me kolima hakkame, siis.. valesti arvate😃

Kohe selgitan. Ükspäev juunis jalutasin ma parasjagu keskusesse, Ben oli öö Emu juures veetnud, mõtlesime natuke chillida ja siis igaüks oma koju pöörduda. Viiking oli mulle hommikul saatnud lingi ühest majast kesklinnas. Korra tekkis õhin, aga tegin endale selgeks, et me pole veel praeguse majagagi 100% valmis. Ja ma lubasin endale, et järgmised 10aastat ei taha ma remondist midagi kuulda.

Rääkisin Emule. See hakkas ka tagant utsitama. Kõndisime kõneall olevast majast mööda ja õhin naases. Chattisin veel Viikingiga, et näed, 5 magamistuba – igale (tuleviku)lapsele oma😄

Aga ikkagi. Üks meie kinnisvaradest peaks siis müüdud saama, kolmandaks me vaevalt laenu saaks. Strømmeni korteri müümisele olin ma kategooriliselt vastu. Selle väärtus tõuseb rohkem ja kiiremini kui maja oma. Samas maja ei saanud müüa, enne kui 2aastat täis saab ja see 2aastat tuli alles jooksma panna (ehk see läheb käima päevast mil me end sisse kirjutame). Sest kui me müüksime maja ilma siin ametlikult vähemalt kaks aaatat sees elades, jääksime ilma kogu vahetahast, mis me siia investeerinud oleme. Selline on kord juba seadus. Lisaks on see maja NIIIII OMA kodu. Täpselt oma maitse järgi tehtud.

Niiet me matsime selle mõtte ikkagi maha.

Kuniks ma paar nädalat hiljem täiesti niisama suusoojaks seda Strømmenis ämmale mainisin. Too läks kohe põlema: «Ma olen vägagi huvitatud!»

Ei võtnud seda ülearu tõsiselt, läksin peagi lastega Eestisse ja unustasin selle jutu üldse ära. Äkitselt oli kogu kamp (Viiking, ta ema, ema mees ja õde perega) Åndalsnesis maja kaemas. Ja otsustati see üheskoos ära osta. Õnneks mitte õde oma mehega siiski, muidu oleks ma kohe tagasi astunud😅

Sama loomulikult tuli mõte müüa Strømmeni apartement. Järsku oli lausloogiline, et müüme ära kinnisvara, mida välja üürida ei tohi, mis asub järjest ohtlikumaks muutuvas piirkonnas, kuhu me ise kunagi tagasi kolida ei soovi ja mille eest on veel võimalik hea summa saada. Veel, sest küll need covidi mõjutused paari aastaga endast märku annavad.

Esimesena ostsime siiski keskuse maja. Me oleme alati kauplejad ja küsitud 2,8miljoni (NOKi) asemel saime selle omale 2,2milliga. Odavamalt kui selle turuväärtus on. Üks kohalik vanade kivimajade spets ei jõudnud ära imetada kui odavalt me selle 400ruuduse eramu endale napsasime.

Majal oli veel teisigi huvilisi, aga inimesed on ju valdavalt mugavad, ei julge suurt remonti ette võtta jne. Me see-eest naudime, kui taoline projekt käsil. Vaevalt et see viimane😜

Mis selles majas toimub ja toimuma hakkab? Esimesel korrusel on 100ruutmeetrit äripinda. Seal toimetab Joogastuudio. Teisel korrusel on nö peamine elupind + üks eraldiseisev tuba. Kolmandal on 5 tuba, kööginurk ja wc. Keldris kaminaruum ja hulganiselt panipaiku. Igale korrusele on oma sissepääs. Siit saate vist välja lugeda, mis meil plaanis😁

Alustan ümmarguselt: Åndalsnesis on praegu ülihead ajad. See suvi voolas siia nii palju rahhi kui ei iial varem. Meie linnakeses filmitakse juba teist hooaega mingit telesaadet, mis on teinud hea promotöö. Lisaks veel koroona ja sellest tulenev siseturism. Ütleme nii, et see platvorm, millel iga turist pildi teeb, seal tuli suvel 2tundi järjekorras seista, et see pilt üldse saada😃 Lisaks Tom Cruise, kes siin pool suve pesitsenud. No ja kõigele lisaks ehitatakse selle peamise mäe otsa restorani ja sinnaviivat rippraudteed.

Selline ehitis mäe otsa.
Ehitajatel seal selline elu ja vaade.

See on ikka päris ulme, mis toimub. Õitseng toimub! Tänavu olid kõik majutusasutused täis. Niiet mis muud me oma uue majaga peale hakkame, kui et Hosteli teeme 😌 AGA. Ainult kolmandast korrusest, sest kui me alla 50% majast välja üürime, pääseme maksudest😅 Teisele korrusele kolivad niisiis ämm ja mr.Bean, sest hosteliga hakkab tegelema neist esimene.

Kusjuures kui me selle maja ostsime, ei teadnud me veel, et siia sellised turistihordid saabuvad.

Ja esimene korrus? Joogadaami pidime ta stuudioga välja viskama, hakkas teine nõutama, et me KOHE aknad ära vahetaks. Ja kuigi ta head üüriraha maksis (mitu korda nii palju kui me pangalaenu kuus tagasi maksame), ongi nii parem, sest sinna rajame me nimelt kohvik-resto. See on siis minu rida. Tööd mul ju pole – tuleb ise tekitada ja seda olen ammu mõelnud, et teiste heaks enam ei taha. Proovin kuidas oleks omaasja ajamisega☺️ Ja asi pole teps mitte ainult idee tasandil? Meil nimelt on juba pea kogu suurköögi tehnika ostetud. Kõik tänu mr.Beanile, kes onlihtsalt KULDNE inimene✨ koigi eelduste kohaselt peaks soodne aeg olema ja mulle meeldib, et ma kellelegi renti maksma ei pea. Nønda on alustava ettevøttega julgem.

Muide, majal on ka nimi: Tiglkåk tigl = telliskivi, kåk = uberik/maja. Viiking pani ja kõik olin kohe nõus.

Kuna pinda on ehitisel veel, siis on plaane ka veel, aga neist hiljem. Praegu on prioriteet nr1 hostel, et raha sisse tulema panna ja nr2 kohvik, sest head toitu pole Åndalsnesis kuskil süüa. Nagu Viikingil igal õhtusöögil mulle öelda kombeks: «Sa peaksid restorani avama,» siis vot järgmisel aastal avangi😁

4 kommentaari “Miks me veel ühe maja ostsime?

  1. Ooh kui lahe ettevõtmine, elan täiega kaasa!!! Kui pilte instas nägin, vaatasin kohe, et suured vaateaknad ja ideaalne kohviku äri ellu viia 🙂
    Äge naine ja ema oled!

    Liked by 1 person

  2. Appi kui lahe! Nii kui ma pilte nägin, siis seda ma arvasin, et suurepärane majutusasutus ju! Restorani mõttele enne ei tulnud aga ka väga loogiline. Kui teie kaks juba midagi ette võtate, siis teete ära ka! Soovin edu! Tublid olete!

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s