Lõpp paistab

Koroona teemal ja ajal olen ma senini vaid korra kirjutanud. Mis ei tähenda, et mul rohkem midagi öelda poleks. Vadtupidi, ma olen mitmeid kordi midagi postitada tahtnud, aga ei jõua üldse tegudeni, sest alati on midagi tähtsamat/pakilisemat teha.

Nüüd oleme omadega sealmaal, et elu hakkab vist samm-sammult normaliseeruma. Kolmapäeval tehakse lahti lasteaiad. Viikingile öeldi see-eest, et töötagu veel kaks nädalat kodus

Vastupidiselt laialtlevinud vingumistele, et peab oma võsukestega 24/7 koos olema ja et aeg läheb nii aeglaselt, väidan mina, et päevad lähevad just megakiirelt. Äratus on vara, koguaeg midagi teha (sest ega mu härra ei saa ilma pidevalt lisanduvate remondiprojektideta oldud😝), kaks poeglast ja ega ei saaks öelda, et mul on aega ja võimalust diivanil lebada, lakke vahtida ja nentida, et kellaseierid aeglaselt liiguvad.

Kõige hullem aeg oli siis kui meil üle nädala järjest kas siis paduvihma või lörtsi või ka lund tuiskas. No siis tõesti istud ainult toas ja leiutad kuidas kolmese meelt lahutada. Benist on kahju jah, tahab teine lasteaeda aga mõistab, et see kinni.

Eile aga sain teada, et lasteaia taasavamisest (tegelikult see koguaeg lahti olnud, lihtsalt mitte kõigile) ei pruugigi suurt kasu olla. Võib kõlada nagu aprillinali, aga uued reeglid on sellised, et lapsi hoitakse teineteisest 2m kaugusel ja iga mänguasja desinfitseeritakse pärast iga lapse kasutuskorda. No ma tõesti tahaks näha kuidas neid lahus hoitakse. Ja ausalt öeldes ei saa aru miks lasteaiad üldse avatakse. Või siis need kes kardavad võivad ju oma lastega edasi kodus istuda? Ega lasteaed kohustuslik pole.

PS! Ma ei alahinda hirmu. Ma ka kardan mõnda (loe: paljusid) asju. Aga ma üritan nendele asjadele mitte keskenduda.

Mis me siis kodus teinud oleme? Juba karantiini alguses võttis Viiking ette trepi. Too oli mingi suvalt kokkukopsitud ja musta värviga paksult üle võõbatud koledus. Algul võttis ta selle lahti ja pani kokku korrektselt, et ei kriuksuks. Siis eemaldas vana värvi ja peitsis. Lõpuks panime uued käsipuud. Viimane toiming on veel pooleli – nats materjali puudu. Jälle üks objekt mis oli algul nii inetu, et mul mingit usku selle tuunimisse polnud. Pärast saab jälle tõdeda, et on ikka tore küll, et 6000 euri uue trepi alla ei pannud🤗

Kuna meil on siin väga-VÄGA muutlik kliima, st trepiga alustades oli talv, vahepeal paduvihmad, siis lumetorm ja lõpuks saabus üleöö ka päikesepaisteline kevad, sai viimase pärast uue projektiga alustatud. Selleks siis terrassi mööbel. Ei ole ju väga tahtmist toas trepiga tegeleda, kui terrassil 25 kraadi (üldine õhitemperatuur oli siiski väidetavalt 14kraadi😆) sooja.

Algamas on meie kolmas suvi siinses kodus ja lausa patt, et 30ruudune terrass kasutust leidnud pole. No ok, eelmine suvi olin ma oma raseduse alguse ja topelttöötamisega elust «välja lõigatud» aga ikkagist. Plaan igatahes meile suvine vabaõhu elutuba korraldada. Eile saigi prooviks üks tool kokku klopsitud.

R. hakkas vist esimesi hambaid kasvatama. Ise kahekuune! Ühel hetkel hakkasid tal käed koguaeg suus olema, tissi vahelduva eduga kas koguaeg tahtma või keelduma ja õhtuti veel rahutu ka olema. Beni hammaste lõikumisega oli alati sama muster – öösel palavik, tavalisest rahutum uni ja hommikuks hambad väljas. Üsna kerge meile kõigile. R. vaevleb mitu päeva ja midagi igemete alt kumab. Eelistaks ausalt seda palavikuga varjanti – ige läheb õhemaks, hambad saavad kiiremini välja, lapsel lihtsam.

Õhtuti, kui jumal annab, saab telekat vaadata. Ei ole ma seriaaliguru aga ühe soovituse jagan. Sest vist keegi pole veel jaganud? Meie õhtuse ränga sõltuvuse nimi on «Money Heist». Pole sõnu kirjeldamaks kui sees ma sellest olen. Varasemalt pole millelegi nii kaasa elanud ja kui see läbi saab, tuleb ilmselt leinaperiood, sest karta on, et miski muu toda sarja üle ei trumpa.

Mulle tekitab ränka meelehärmi, et ma oma beebit kellelegi näidata ei saa. Maiks oli planeeritud ristsed, kutsutud igasuguseid nii siit, pealinnast, Eestimaalt ja mujalt maalt. Vahepeal kadus lootus, et jumalteenistus toimuda saab, aga kuna meil (erinevalt Eestist (sorri, ei saa üle)) usuvabadus on, ei saa sellist püha toimingut keelata. Viiking helistas eelmine nädal kirikukontorisse, küsis kuidas lood. «Aa, 25külalist on jumala ok,» sai vastuseks.

Niiet kui ristimine aset leiab, siis ilma minimupoolsete külalisteta. 😢 Ja sellest on mul kirjeldamatult kahju. Edasi lükata ka ei saa, sest kes teab millal üldse lennuliiklus taastub ja teiseks ei mahu R. hiljem ristimiskleiti.

Meedias soovitati selleks suveks väljamaa reise mitte planeerida. Masendav. See, et ma Eestisse ei saa. Kuigi ma usun, et kui ma väga tahan, siis leian võimaluse. Meie poolakas tegi küll isolatsiooni ajal kodumaareisu ja saabus hiljuti Norrasse tagasi – lasti sisse küll.

Üks kommentaar “Lõpp paistab

  1. Ikka saad tagasi, kui kodu Norras asub. Aga hetkel vist mitte Soome kaudu.. Ma ei kujuta ka ette, et nüüd 2021 alles Eestisse.. või jõuludeks. Väga masendav, aga elame-näeme.
    Peame rõõmsad olema, et pulmad peetud. Ma tean mitut, kellel nüüd ära jäävad või edasi lükkuvad loodetavasti, vot see hoopis väga masendav.
    Lapsed teil jätkuvalt armasad ja vaatan, et teil seal põhjas kohati päris soe 😉
    Meil siin lumi sulab alles ja meedias kirjutavad, et minge suusatage kuni veel saate. Ei aitäh, ei jõua enam ausalt, jalgrattad otsisime välja hoopis 😀
    Aga mida usuvabaduse all silmas pidasid, Eestis ju pole riigiusku, Norras olevat luterlus?

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s