Mida Varikas koroonast arvab

Alati kui on mingi terav teema, arvab Varikas erinevalt 90% massist😆

Aasta algul kui viirus levima hakkas, olid kĂ”ik arvamusel, et «tĂŒhine gripp». Inimesed lugesid statistikat ja tegid omad jĂ€reldused. Mina ei karda taolisi haigusi absoluutselt. Ennast ja oma pere hoian ma nii, et meie immuunsĂŒsteemid tugevad oleks.

Esialgu ma ĂŒldse ei sĂŒvenenud, tundus mingi jĂ€rjekordne Hiina haigus, ausaltöeldes ei mĂ”lnud, et see vĂ”iks ĂŒle maailma levida.

Äkitselt hakkas meedia oma paanikakĂŒlvamise tööd tegema. Tehke mis tahate, aga kogu see asi on enam kui kahtlane. Kohe esimestest pĂ€evades lĂ€ks lahti live-statistika. Miks? Kust nad teadsid milliseks olukord kujuneb? Gripiga pole iialgi sellist statistikat tehtud. Sarsigs jĂ€lgisid inimesed ka igapĂ€evaselt palju oli nakatunuid vĂ”i haiglaravil vĂ”i hukkunuid?

Kui esialgu vĂ”ttis rahvas vabalt, siis pani meedia isegi need haigust kartma, kes enne ei kartnud. «Peame kiiresti tegutsema, muidu lĂ€heb nii nagu Itaalias,» ĂŒtlevad. Panen siia kuvatĂ”mmise ĂŒhest grupist. PĂ€rineb 18ndast mĂ€rtsist.

KĂ”lab loogiliselt. Ja toetudes sellele, kahtlen, et PĂ”hja-Euroopas asi nii hulluks minna saaks. VĂ”i kes teab, Ă€kki ongi protsentuaalselt nakatunuid Eestis sama palju, kĂ”iki ju ei testita. Mulle jÀÀb lihtsalt arusaamatuks mis mĂ”te on ĂŒldse sellist statistikat teha🙄

Asi on ikka nii suure kella kĂŒlge pandud, et hirm hakkab, mis sellest kĂ”igest ĂŒldse saab. Haigus ei ole iseenesest nii hull. Enamus diagnoosituid poleks ilmselt ĂŒldse kunagi ennast testima lĂ€inud, kui koroonast mitte midagi meedias ei rÀÀgitaks. Kui palju te seda kardaks juhul kui MITTE KEEGI poleks mingist viirusest iitsatanudki? Kui oleksid kuulnud et kellegi tuttava tuttav on haiglas?

Mina oleks paanikas nt siis kui sureks 90% alla 40aastastest. Siis oleks karm!

Kuidas koroona meie elu mĂ”jutab? Üleeelmisel neljapĂ€eval otsustati karantiin kehtestada. KĂ”ik kĂ€is kuidagi eriti kĂ€hku, pĂ€rastlĂ”unal saime teada, et lasteaiad pannakse kinni, kohe tuli sĂ”num ka Viikingilt, et hakkab homsest kodus tööle, tunni pĂ€rast vedas juba oma ekraane meile koju. Öeldi, et lasteaeda saab 26.mĂ€rtsil. JĂ€rgmisest pĂ€evast hakkas tĂ€iesti teine elu. Viiking tegi poolest söögilauast oma töökoha ja me pidime tegema, et teda «ei ole». Olgu, tegelikkus on see, et ta iga natukese aja tagant mind millegagi seoses lastega aitab😃

Nii kui ilm kannatab, olen ma lastega ĂŒldse pool pĂ€eva Ă€ra. Minu poeskĂ€ik on ju 7-11km. Juhuks kui niisama jalutamine ka Ă€ra keelatakse, saan ma vĂ€hemalt oma 10 000+ sammu ikka tĂ€is😁kuigi maal vast ikka ei keelata.

Meie linnas on lahti ainult toidupoed ja apteegid. VÔibolla mingites tehastes veel kÀiakse kohal, Viikingi tööfirmas kÀiakse, ainult arvutiga töötajad saadeti kodukontorisse.

Ma tĂ€nan jumalat (vĂ”i iseenda otsuseid), et ma selle kriisi Norras ĂŒle elada saan. Seda ka, et ma lapsehoolduspuhkusel olen. Siin saavad töökaotajad 80% sissetulekust riigilt. Eestis, nagu ma aru olen saanud, jĂ€etakse inimesed ripakile. Kui mul praegu beebit poleks, oleks ma ĂŒks töötutest, sest hotellid ja kohvikud lĂ€ksid kohe kinni. Viiking nagu ma ĂŒtlesin, töötab kodus ja loodetavasti tööd jagub, sest kiirabitöötajad, politseinikud, tuletĂ”rjujad jne vajavad ikka rĂ”ivaid.

Viikingi vanale töökohale vÔib koroonakriis viimane piisk olla. Olekski töötu.

Mille ĂŒle ma veel tĂ€nulik olen? Selle, et StrĂžmmenist tulema saime. Ei sooviks korterisse aheldatud olla, pealegi pidid seal isegi laste mĂ€nguplatsid suletud olema. Meil siin mitte ja mina oma Benil neid kĂŒlastada ei keela. Kui mĂ”nel soov kritiseerida, siis kritiseeri enne nt tervet Rootsit, ma sellega vĂ”rreldes puhta sĂŒĂŒtuke 😉

Ma olen rabatud kui hoolega suur osa inimesi ennast desinfitseerivad. Poodi sisenedes lasevad kĂ€ed ĂŒle, tappes muuhulgas ka kĂ”ik head mikroobid. Siis panevad veel kummikindad ka otsa – niiiiii «loodussĂ”bralik»! Aww! Ühe asja kohta pole mul siiski midagi. Selle, et iga kliendi jĂ€rel töötaja ostukĂ€ru kĂ€epideme Ă€ra desinfitseerib. Lasku kĂ€ia!

Mitme blogija hĂŒgieenirutiinid on mind ka kulmu kergitama pannud, aga las nad olla. Üks kohalik vanamees oli tipp – toidupoodi sisenedes lasi ta pĂ€rast rögisemist terve nĂ€o desinfitseerijaga ĂŒle. Aa oot, tegelt selgus tippude tipp: mu oma Ă”de lasi end pĂ€rast ĂŒhe kliendiga kokkupuutumist ĂŒle kogu keha desinfitseerijaga ĂŒle…

TĂ€na nĂ€gin Norra uudistes, et Itaalias oli ĂŒks 102aastane vanaproua koroona seljatanud. On alles immuunsus!

Muidu on Norra meedia sama segi nagu Eesti oma. Üks arst (vĂ”i keegi) vĂ”rdles praegust olukorda Teise maailmasĂ”jaga. Naine oli vĂ€ga Ă€hmi tĂ€is ja seletas, et praegu on tĂ€pselt sama – «sakslased on tulevamas». Pole sĂ”nu. Kui valida kas elada koroonakriisis vĂ”i maailmasĂ”ja ajal, poleks kĂŒsimust. VĂ”ibolla pole sel proual meest, kes viimase puhul kuhugi kemplema minema peaks. VĂ”ibolla ta arvab, et Teises maailmasĂ”jas sai ka vaid 26 vanaiminest hukkađŸ€·â€â™€ïž

Millest mul kĂ”ige rohkem kahju on? Et kuhugi reisida ei saa. Saatuse irooniana oli meil mais justnimelt Itaaliasse minna plaanis😆 Suvine Eestisviibimine on ka kĂŒsimĂ€rgi all. Ei teagi, kas tahan olla riigis kus sĂ”navabadust pole.

Mille ĂŒle rahul? Oiiii kui rahul ma olen oma kolme jĂ€rjestikuse reisi ĂŒle, mis sĂŒgisel tehtud said. Polegi blogis maininud, aga pĂ€rast kahte nĂ€dalat oktoobrikuises Mairitiuses, lendasime Beniga veel kĂŒmneks pĂ€evaks Eestisse. Siis olime nĂ€dal kodus ja reisisime kohe Emiraatidesse kah. Kuigi tol hetkel mĂ”tlesin, et olen segane hull, et niimoodi (rasedana ja kahesega) tuuritan, siis praegu olen ilmatu tĂ€nulik – sain Ă”e ka Ă€ra nĂ€ha. Muidu pidi ta mais meile Norra kĂŒlla tulema, aga nojah.. Emiraadid panid ĂŒldse piiri kinni.

Koroona ĂŒmber kĂ€ib nii palju (vale)infot, et ei tea mida uskuda. Oleks kindel, et selle lĂ€bipĂ”demisest immuunsuse saab, pĂ”eks lĂ€bi ja asi ants. Osad ĂŒtlevad, et immuunsust ei saa. No kas siis jÀÀbki see haigus lainetene ĂŒmber maailma kĂ€ima?

Vaktsiin muidugi omaette teema. Kuidas see töötab, kui immuunsust haigusest ei saa? Lisaks pidi viirus pidevalt muteeruma. Et siis igale mutatsioonile uus vaktsiin? Ei jĂ”ua Ă€ra oodata kes need on, kes endale sellist kokteili sisse sĂŒstida lasevad, mille mĂ”ju jĂ€rgmisele generatsioonile uuritudki pole 😛

Igatahes, kallid inimesed, Ă€rge laske hirmul vĂ”imust vĂ”tta. Igal haigusel on raskemaid erandeid. Ka nĂ€ites tuulerĂ”ugetel – kĂ”ik ju teavad neid tarkpĂ€id, kes tuulerĂ”ugetes lapsele ibukat annavad ja siis kurdavad, et OI KUI JUBE HAIGUSđŸ€Šâ€â™€ïž

PS! Vb hakkabki maha rahunema, sest kĂ€isid jutud, et LihavĂ”tetel lubatakse lausa pereliikmetele-sugulastele kĂŒlla minnađŸ€—

6 kommentaari “Mida Varikas koroonast arvab

  1. Natuke naiivne ja kohatu. Hooajalisele gripile on vaktsiin (mis paratamatult on riskigrupile suureks abiks) ja mis kĂ”ige olulisem – gripile ON ravim! Kindlasti ei ole see mis praegu itaalias toimub tavaline gripp, kui pĂ€evas sureb ligi 1000 inimest! Hooajalise gripi suremus on ikka vĂ€he teine. Hooajaline gripp on vĂ€hem nakkavam. Ehk see “ma kĂŒll ei keela mĂ€nguvĂ€ljakule” vĂ”ib kellelegi kroonilisele haigele vĂ”i vanurile kurvalt lĂ”ppeda.

    Ei ma ei paanitse kodus, aga lapsi avalikele mĂ€nguvĂ€ljakutele ei luba. Poodi lapsi kaasa ei vĂ”ta, kĂŒll aga deson enne ja pĂ€rast poodi kĂ€si, et ma poodi omi “pisikuid” ei viiks ja sealt koju ei veaks. Aga peamiselt ikka selleks, et kaitsta riskigruppi kuuluvaid, mitte ennast. Olen noor terve inimene, ja tĂ€pselt minuga ei juhtu suure tĂ”enĂ€osusega midagi.

    Ja see kĂ€te desomise maha tegemine? Milleks? Kui 21.sajandil on inimesi, kellele tuleb tutvustada kĂ€te pesemist, siis haiguste hooajal on enda desomine selleks, et kellegi jobu, kes nt pĂ€rast wc’d kĂ€si ei pese, jama endale kaela ei saaks, igati nĂ€idustatud. VĂ”i mĂ”tle, miks haiglates personal kĂ€si desob? VĂ”i koristajal kummikindad on?

    Meeldib

    1. Kirjutasin, et algul ĂŒtlesid kĂ”ik, et koroona on suvaline gripp, mitte et mina seda arvan 😉
      MÀnguvÀljakud pole meie kommuunis keelatud ja see siin ei ole MustamÀe, kus 20-30last mÀnguvÀljakul kobaras koos.
      Leian, et kĂ€te seebiga pesemisest piisab, ei nĂ€e pĂ”hjust mingi killervedelikuga end ĂŒle lasta. See jÀÀgugi kirurgide jm pĂ€rusmaaks 🙂

      Meeldib

  2. Haiguste ja immuunsuse teemat ma ei hakka kommenteerima, sest ma olen ĂŒlikoolis Ă”ppinud statistikat, mikrobioloogiat, epidemioloogiat ja arstiteadust ning igapĂ€evatöö on nende kombinatsioon, nii et las see parem jÀÀb.

    Samas soovitan Sul uurida, kui suur ökoloogiline jalajÀlg on lendamisel (poole aasta jooksul KOLM reisi, sh kaks reisi teisele poole maakera..). Kummikindad on selle kÔrval köki-möki.

    Liked by 1 person

    1. TĂ”si! Reisimine on mu suurim patt. Aga vaevalt ma enam niimoodi patustada saan😅 katsun vĂ€hemalt oma ĂŒldist tarbimist vĂ€hesena hoida ja mitte autoinimeseks hakataâ˜ș

      Meeldib

      1. Seda on tĂ”esti tore lugeda, et saate igapĂ€evased kĂ€igud enamasti jalgsi tehtud – ĂŒksikutest headest harjumutest koguneb pikapeale suur kasutegur.
        Meil pole praegu autot, sest kilomeetreid kogunes ĂŒhes kuus alla 10, no ei olnud mĂ”tet seda niisama garaaĆŸis hoida. Kolme lapse vedamiseks kasutame vankrit ja kĂ”hukotti (beebi), Tula Toddler kotti/veenmisjĂ”udu (vĂ€ikelaps) ja veenmisjĂ”udu (koolieelik). Kaks last mahutav jalgrattatreiler on ka, sinna saab mĂ”nusalt poekotte laduda 😀

        Liked by 1 person

Lisa kommentaar

TÀida nÔutavad vÀljad vÔi kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi vĂ€lja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi vĂ€lja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi vĂ€lja /  Muuda )

Connecting to %s