Jälle ma siin. KAEBLEMAS!

Nohhh, 40+4! Elus ei arvanud, et nii kaugele jõuan. Elus ei arvanud, et nii kaua ja nii mitu korda libakad kesta võivad!

Päevad pole vennad, ma siin viimaste nädalate jooksul igasuguseid näinud. Pajatan neist viimastest: laupäeval ja pühapäeval ei arvanud ma suht midagi toimuvat. Mõtlesin hoopis, et vaat kui vahva, saan esmaspäeval veel kodu ära koristada. Esmaspäeval olid mul hommikust õhtuni kergete valudega kokkutõmbed, mis enne und.. lihtsalt vaibusid.

Teisipäeval olid kokkutõmbed ainult õhtul, selleks ajaks ei lootnud ma enam midagi 😀

Eile ehk kolmapäeval oli Ben kodus. Kohe pärast hommikusööki (kl 8:00) hakkasime õue sättima. See tähendab, et kuskil 11 saime välja. Tavakas kui mingit kindlat kellaaega peale ei pressi. Jalutasime siis läbi metsa, ülesmäkke ja allamäkke, vastutuult jne linna süüa ostma. Käidud sai kolmes poes ja kogu kärukorv pluss seljakott toidumoona täis. Ehituspoes lisaks, sest oli mingeid metallist jublakaid vaja. Lõppeks teatas Emu, et on linnapeal ja nägi kalapaati tulemas. Tuli sinna kiirustada, äkki saab millelegi heale jaole. Saime! 2kg turska, mis veel 50min tagasi elas ja seda 10€ eest👏 Noo mulle väga meeldivad igasugu rahalised võidud*, selline ma juba kord olen😁

*Poes maksab meil 400g turska 8€.

Algul ei tahetud müüa, aga siis nähti, et ma tuttav nägu. Kalamees oli nimelt mu endise ülemuse naaber, kellele ma omal ajal lugematu arv kordi tasuta saiakesi loovutasin. Käsi peseb kätt.

Õhtul selgus, et sõime (mina kindlasti ja ilmselt Viiking ka. Ben keeldus, tal mingi söömisstreik käsil) elu parimat ahjukala. Küpsetasin lihtsalt soola-pipra-tilliga ja see kala – mmm! – nii õrn. Hoopis midagi muud, mis ma kunagi varem saanud. “Ei anna poeomaga võrrelda,” ütles Viiking. Isegi nendega ei anna, mis mr.Bean meile varem loovutanud on, sest nood on alati vahepeal sügavkülmas seisnud.

Nii, tagasi raseduse juurde. Tegelikult ma täielikus ahastuses pole. Pole veel nii hull. Väiksed tuhud 10+ korda ja närvivalusööstud, mis natuke liialdades jalad alt löövad – mis seal siis ikka. Kuna ma palju liigun, siis väga beebi suurekssöömist kah ei karda. Lihtsalt kõik need valehäired on mu nii ära harjutanud, et lõpuks kui päriselt asi pihta hakkab, ma ei usugi enam. Usun siis kui keset elutuba pressima hakkan😂

Sõbrants küsis, kas ma midagi sünnitegevuse algatamiseks teinud kah olen? Jah, 1 korra saunas käinud, põrandaid pesnud, ohtralt vaarikalehe- ja nõmm-liivateed joonud, pikki jalutuskäike ette võtnud.

No ei saanud mitte pilti lisamata jätta😂

Pean jälle vahele suskama, et Norra spetsialistide meelest on vaarikalehetee ohtlik. Küll aga on TÄIESTI OHUTU sünteetilist oksütotsiini naisele sünnituse ajal ja pärast seda sisse süstida. Mis see vastsündinu hingamis- või imemisprobleem (ametlikud kõrvalmõjud) siis ka ära ei ole, eks?

Veel suskan, et pikad jalutuskäigud… lubage irwitada. Vb siis jah, kui rase 9 kuud diivanil lebab, 40nda nädala täitudes püsti kargab ja 2km kõnnib, hakkab midagi toimima. Ma oleks selle loogikaga oma kõndimistega ammu enneaegse lapse sünnitanud🙄

Nii ma siis tiksun. Positiivse asjaoluna saan öelda, et kodus oleme nii palju rohkem, kui ma lootsin, tehtud saanud. Garderoobi kapi panin Viikingi väiksemaks tegema (oiii, mis jant see oli!), viimased liistujupid said magamistoa põrandale ja lakke. Ja veel kööki kah – need mis mööbli äärealla käivad. Ammu väsinud sealt Beni peidetud tavaari välja õngitsemast😅

Nüüd ma juba nii optimistlik, et loodan maja kõige hullema segaduse – trepialuse – ka korda teha. Ja äkki jõuame veel meie ja Beni kummutid üle võõbata? Ja söögilaua renoveerida? Ja lülitite ümbrused (kus vaja) pahteldada-värvida? Ja kogu vannitoa sisu maha tõmmata ja ära võõbata-tapeetida, dushinurga ehitada? Okok, see viimane on utoopia 😃 Kuigi Viiking sügeleb. Küsisin talt siiski, et kas tõesti tahaks vastsündinu perioodi nautimise vannitoa ehitusele ohverdada. Noup, vastas.

Ja täna? Täna ärkasin üleüldise füüsilise väsimuse tundega. Nagu oleks 10km käinud, ainult et tegelt käisin ainult trajektooril voodi-wc-diivan😂 Peakski terveks päevaks diivanile jääma – shokeeriks keha nõnda rängalt, et hakkan vaat et sünnitama.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s