Esimene lasteaiapäev edukalt seljataga

Kuidas siis läks?

Alustame sellest, et lasteaed asub meie kodust 11km eemal. Bussidele loota ei saa, ühega oleks 7:35 kohale jõudnud, järgmisega pärastlõunal. Me pidime minema 9ks. Esimesel päeval soovitati lapsega koos aias viibida 9-12.

Tagasi ei oleks ka enne kella 14:00 bussiga saanud. Algul mõtlesin rattaga minna, mis see tunnike väntamist ära ei ole. Aga siis oleks probleem, et kuidas ja kus Ben oma lõunaune teeb (mis peaks tegelikult juba 11st aset leidma).

Ma ei viitsi kunagi kaua selliste mõtete käes vaevelda, sest alati tuleb mingi lahendus. Seekord oli selleks Viikingi sissemagamine. Anoh tõe huvides – ta magab ülepäeviti sisse..

Igatahes laadisime me Emmaljunga autole ning Viiking viis meid kohale. Oli natuke meiega ja siis lahkus. Tagasi jalutasin need 11km. Ilus ilm, teepeal kasvavad vaarikad, sõime – mis nii viga? Kui Viiking oma naiskolleegidele sellest rääkis, olin need jälle rabanduse äärel: “Ohh! Kuidas sa võisid? Kui mu mees mul 11km jalutada laseks, oleks ma megapissed” Oeh, jube kui mõni mees sellise vingatsiga lõpetab..

Esmalt ei teadnud me kust uksest ja mis korruselt sisse minna. Siis ei mäletanud rühmanime. Esimene väga professionaalse lähenemise osaks saime siis, kui suht suvalt ühte rühma sisse astusime ja meile öeldi: “Tema on Ben, jah? Siis on teie rühm kõrvaluksest.” Vot niimoodi!

Õige uks lahti tehtud, vaatas Ben mänguasju, ja hüüatas: “Se på den bilen!” (“Vaata seda autot!”). Ja läinud ta oligi.. autode ja mootorratastega mängima. Järgmisel kolmel tunnil oli tal minust üsna ükskõik. Teiste lastega ta ei mänginud, nad veel nii väiksed (Ben siiski kõige vanem), et mingit ühismängu ei toimu. Üks alla kahene poiss tundus Beniga samasugune autofanatt olema ja temale tundus mu poja muidugi huvitav 😀

Vahepeal tehti meile lasteaiatuur. Ma olen siin Norramaal erinevates lasteaedades ikka viibinud ja top3 mahub ta kindlasti. Ah mis ma ajan, esikoht! Ilus, kõik on uus, maja on ehitatud spetsiaalselt lasteaiaks, olemas köök ja kokatädi. Enamustes lasteadades määrib lihtsalt üks kasvatajatest saiale maksapasteeti ja sellega kokkamine piirdub. Tegemist suurima lasteaiaga, mida ma Norras näinud. Ja kõige suurem aed on ka😌

Ühel hetkel palusin Benile pissipotti. Ütlesin, et käib potil, mähkmeid ei kanna. Kuna enamus norra emadel on jumala poh kaua nad oma laste ühekordsete mähkmetega planeeti reostavad, selgus muidugi, et Ben on ainuke mähkmevaba ja potti tuli maja pealt otsida. Nüüd on see igatahes olemas👍

Lõuna lasin ka Benil seal ära süüa. Pakuti midagi ühepajatoidulaadset. Sellega olin rahul. Mis mulle aga mokkamööda pole, on see arutu nisujahuga nuumamine. Ikka kuklid kõrvale ja rapsiõliga margariin peale🤦‍♀️. Annan endale aru, et ma ei saa hakata tuuleveskitega võitlema ja et see lasteaed on oma menüüga võrreldes teistega kuldne, aga no ikkagi mulle ei meeldi.. Viiking lohutas, et kodus oleme tervislikud. Et lausa ebanormaalselt tervislikud😂

Nõndaks! Kirjutan mõne aja pärast kuidas Benil edaspidi läks👋

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s