Kaheaastane Ben

No ikka tuleb üks kokkuvõte ära teha😜

Meelega panen sellise tuunimata pooljuhusliku kaadri

Kus ma siis alustan? Tavaliselt alustan kaalust ja mõõdust. Seekord jään nood andmed võlgu, nimelt ei ole me kontrollis käinud. Tavaliselt tuleb meile koju kiri, mis kutsub arstile (enamjaolt tegelt viib õde seda visiiti läbi). Ootasin ja ootasin, ümbrikut ei kuskil. Helistasin ja pärisin aru. Vastuseks teatati, et neil nii palju tööd, et võib paar kuud aega minna. Okeii😄

Ise ma mõõtnud ei ole ja ei viitsi ka. Kaalule asetan pojakese vahest, aga pooltel kordadel ei püsi ta seal nii kauagi, et number ette tulla jõuaks. Mingi 12kg äkki? Üldse ei mäleta. Riideid ei ole mõtet alla 92 suuruse osta.

Ben sööb kõike ja mitte midagi. Ehk ta on nõus kõike maitsma aga reaalsed kogused on õige väikesed ja nii mõnegi asja sülitab üldse välja. Lemmikud on mustikad, vaarikad, mango, melon, apelsin. Kõige lemmikum toit on kaerahelbepuder rohke võiga. Võipakil meeldib niisama ka kallal käia. Leib võiga läheb libedalt. Kui õhtusööki sööme, sööb Ben mingit ühte väljavalitud asja sealt seest. Nt ainult tatart või ainult porgandeid. Ahjaa, porgandi-ananassisalat on megalemmik.

Ben joob lisaks tissipiimale keefirit ja nö tavapiima. Ise läheb külmkapi ust avama: “Piima! Piima!” võtab paki, keerab korgi pealt ja siis… valab vahest keefiri maha, et näha kuidas Mona seda maast limpsib. Takkapihta viskab kõhuli ja hakkab ise ka maad lakkuma😂 okok, ega ta iga kord nii ei tee, laseb endale tassi ka kallata. Poes kui ta uhkelt minikäruga ringi käib, on ka juhtunud, et läheb omavoliliselt kapist keefirit võtma.

Ben mängib meelsaimini autodega. Mul pole küll võrdlusmomenti tütre näol aga kui keegi tuleks mulle rääkima, et poiss ja tüdruk on algusest peale TÄIESTI ÜHESUGUSED ja TÄIESTI SAMADE huvidega, siis… ma ei hakka midagi ütlemagi😃 Ben on vaimustusest igast autodest, masinatest, muudest sõidukitest. Miski ei köida teda neist enam.

Ben räägib rohkem eesti kui norra keeles. Oi kui paljude puhul on see, et väljamaal üles kasvav pooleestlane eesti keelt rääkida ei taha. Või lihtsalt domineerib elukoha riigikeel. Meil nii pole. Eesti keeles on tunduvalt suurem sõnavara ja kui algul oli nii, et ühe asja kohta ütles ühes keeles, siis nüüd teab mõlemad keeles vasteid. Keegi kirjutas beebigrupis, et 2aastane peaks ca 50 sõna oskama. Tükk aega arvasin, et peab ime juhtuma, et Ben need kõik enne 2. sünnipäeva ära õpiks, aga reaalselt kuu enne “aja täistiksumist” tegi ta nõnda suure arengulise hüppe, et täpselt 2aastasena oskaski 50+ sõna. Iga päev tuleb uusi sõnu. Enda nime saab ka öeldud, aga ainult siis, kui issi seda norra keeles küsib😁

Igatahes täiega äge, et kakskeelne laps. Ma tahtsin juba õite noorena, et tulevikulapsed kodust mitu keelt kaasa saavad.

Ben on täiesti mähkmevaba. Juba pool aastat.

Magab kaisus. Kõikide imetajate normaalsus.

Ben vurab oma kolmerattalisega nii vilunult, et teeb mõnele vanemale ratturile ka silmad ette. Lapsratturile muidugi 😄

Ben on väga hea tervisega laps. Ta pole oma elu jooksul kordagi ühtki ravimit saanud ega tõsiselt haige olnud.

Hakkab issikamaks muutuma. Pole selge kas isanda eelistamist teatud olukordades soodustab suuremaks saamine või ühine Oslotripp, mis venis suisa 6päeva pikkuseks. (Oh, mul siiani südamevalu, et nii kaua lahus olime😢)

Iseloomust. Ben on väga suur nunnutaja. Unne jääb kaisus ja tihtipeale ka kätt mul kaela ümber hoides. Juhul kui üldse mina teda magama panen. Muidu on lihtne laps, tahab küll palju tähelepanu ja et asjad tema soovide kohaselt kulgeksid, aga enamjaolt laabub kõik kenasti. Issiga on musterlaps, minuga kempleb. Aga noh, ma oleks pigem mures, et mis tast edaspidises elus saaks, kui ta kõigele kaasa noogutaks ja oma arvamust ei avaldaks. Emu ütleb, et nii chill laps, no eks pärast mind ongi😂 beebigrupivõrdlus näitab ka, et mul lebo. Mingeid tänaval/poes pikaliviskamisi pole siiani olnud.

Mänguasjadele eelistab, et teda suurte tegemistesse kaasataks. Ja me lasemegi tal putru segada, peenart “kõblata”, tolmuimeja nuppu vajutada jne.

Kui siiski juhtub, et asjad Benile meeltmööda ei kulge, kuulevad sellest kõik. Kisa taevani! Puikleb sülest minema, järgmine hetk tahab ikkagi sülle tagasi ja kallistada. Natuke lohutamist ongi jälle hästi 🙂

Sellised lood. Tahaks veel igasugu asju kirjutada aga eks näis millal uuesti soonele satun.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s