Hovden. Vastlad. Emadepäev.

Meil oli Hispaania ja Eesti vahel täpselt üks vaba nädalavahetus. Otsustasime Emule külla sõita. Plaan oli, et Viiking läheb autoga tööle, meie Beniga kella kolmeks kah sinna poole Oslot, säästame last tunnike toolis istumast ja jõuame seitsme ajal kohale.

Tegelikkus oli nii, et juba hommikul oli Viiking nii ajast maas (pidime kõik miljon asja autosse pakkima), et jõudis tööle liiga hilja. Leppisime kokku, et jõuame 15:35. 14:30 lahkusime pojuga kodust, 14:45 pidi rong tulema. Ei tulnud. Kõlarites kostuv mahehäälne naine palus uut rongi oodata. Uus pidi tulema 15:05. Ei tulnud! Lõpuks ootasin ma üle poole tunni. Tegelt on meil nii, et kui rong hilineb üle 15minuti, võib takso võtta ja see makstakse kuni 75€ ulatuses kinni. Paraku mu laps magas (raskused kärust väljakupatamisega) ja see võimalus tuli mulle 5minutit enne rongi saabumist meelde.

Kui me neli läbi Viikingiga taasühinesime, tuli meelde, et Emule sai lubatud leggingsid osta. Sinna läks aega, pärast üks söögipaus kah. Ah jah, mähkmeid käisime ka ostmas + beebimaisi. Liidame veel pöörased teeolud, lund tuiskas, nähtavus vilets. Ja saigi 300kilomeetrit 9tundi sõidetud.

Hovdenisse oli vist kõik ärajäänud talved kokku kogunenud. Lund 1,7m. Aknast vaid hange nägigi. Ben, kes oli teel tissita (!) turvatoolis ööunne jäänud, ärkas selle peale, et ma ta enda jope sisse mähituna Emu rüppe asetasin. Toas virgus ta Mona peale täiesti. Roomas teisel järel ja rõõmustas looma üle. Me Viikingiga saime kompse tuppa tassida. Magama saime ka peatselt.

Katkenud ööuni tõi kaasa selle, et Ben meil suisa 10ni magada lasi. Just see hommik polnud see nii tore – tahtsime ju pikalt mäel olla ning juba enne poolt viite suletakse osad tõstukid.

Loomulikult võtab kõik aega. Laps oli vaja pakkida, Emule õpetussõnad peale lugeda, suusad rentida, mäepiletid soetada. Nii et esimesele tõstukile potsatasime alles pärast keskpäeva. Ben oli kohe magama jäänud ning Emu ja ta kolleeg kärutasid poodi. Ülejäänud aja viibisid mäejalamil mängutoas.

Kuidas siis pärast kahte aastat slaalomit lasta oli? Kohati nagu esimest korda, aga see tunne läks kähku mööda. Tegelt olin terve aja kergelt krampis, aga nautisin muidugi ka. Ohutunne emadusega suurenenud.

Tegin rekordi Benist eemalolemidega: 3 tundi, mille sisse mahtus ikkagi üks tissivisiit. Mulle nii meeldib, et Norras mõeldakse sellistele asjadele nagu mäejalami-mängunurk. Ben oli seal nii ametis, et ei pannud mu eemalviibimist tähelegi. Ja kuigi ta valikuliselt (nt mu ämma) algul võõrastab, siis Emuga polnud mingit probleemi.

Paraku selle 3tunniga küllastumust ei tekkinud. Ei sõitnud isu täis, oleks veel tahtnud. Eks me varsti uuesti. Ainult et järgmine kord kauemaks kui nädalavahetuseks. Kasvõi LONG-weekendiks😃 Lihtsalt see autosõit võtab nii kaua.

Pühapäev läks kojusõidu nahka. Kuidagi läks jälle nii, et minema hakkasime pärast kahte ja kohale jõudsime kell 23🙄

Enne veel pidasime Norra emadepäeva, mispuhuks ma granadillikreemiga makroone meisterdasin. Ja kuna vastlapäev ka oli, siis kuklid kaa:

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s