9kuune Ben

Viimane kuu on jõulukuu tähe all muidugi eriti kiiresti läinud. Kasvab laps ka kiiresti, teisipäeval oli meil füsioterapeut ja kuna juba kohal, lasin lapse kaaluda-mõõta ka. Tulemused: 10 140g ja 72,5cm.

Füsioterapeudi juures käisime sest Emu täheldas Eestis olles, et Ben roomates jalgu natuke erinevalt kasutab. Ise poleks ma tähele pannud, aga mainisin eelmises arstikontrollis ära. Öeldi, et see pole midagi hullu aga kui ma TÕESTI VÄGA soovin, siis laseb üle vaadatagi. Pandigi aeg. Läksime kohale, ning asetasin mähkmeväel Beni matile, kus ta roomas-askeldas, mida siis spetsialist jälgis. Pärast painutas ja väänutas igatepidi.

Lõppeks kiideti Beni, et on väga hästi arenenud ja et ta jalgu erinevalt hoiab, on lihtsalt tema viis tasakaalu hoida. Kõndimine ei pidavat mägede taga olema. Muu hulgas sain teada, et beebidel polegi jalalabades lihaseid, on vaid rasvapadjakesed. Lisaks ütles spetsialist: “sa oled kindlasti uhke!” See ajas mu mõistagi puhevile. Muidugi olen sellise poja üle😌

Kätte on jõudnud periood, mida ma arvasin vahele jäävat. Võõrastamine nimelt. Hiilis ta niiviisi tasa ja targu kohale. Äkitselt hakkas Ben MiniSatsis protestreerima, siis polnud nõus Viikingi õe süles olema ja no jõuluajaks oli asi juba nii “hull”, et külalised tohtisid teda vaid eemalt vaadata. Rüppe asetades kisa taevani. Paari tunniga ta siiski harjus ja lasi tädi ning vanaisa ligi. Natuke piirab mu tegemisi aga ikkagi niiiiiiii armas kuidas Ben mus kinni on. Koguaeg tahab süles olla. Üksi elutuppa jäädes, roomab poolnuttes-poolhädaldades järele. Ergobabyt ma enamjaolt külge panna ei viitsi, mistõttu olen ma nii vilunud, et sain piparkoogid ka kohati ühe käega tehtud😆

Nii kui 8kuud kukkus, hakkas Benil see “laamendamise”periood. Kõik alumised riiulid tõmbas tühjaks. Algul ma koristasin miljon korda neid DVDsid ja raamatuid tagasi, ei tahtnud lapse rõõmu rikkuda, eksole, kuniks enam ei jaksanud, surusin need sinna kinni. Veel meeldis talle mingit Viikingi mängukonsooli nuppu vajutada. Häält tegi teine. Muud selle seadeldisega niikuinii viimased 3a tehtud pole.

Veel õppis Ben ise istumaminemise ära👏 Sellest ajast ta istubki nii mängides kui roomamise vahepeal. Viimane käib vilkalt. Täitsa kiirelt paneb edasi.

Üks päev juhtus jälle selline asi, et Ben keeldus tissist. Ja ka püreest. Ainult näputoit sobis. Mõtlesin juba, et hakkab suureks saama. Aga ei, õhtuks oli mu beebi tagasi. Jumal tänatud!

Oi neid uusi asju on veel. Pead õpiti vangutama. Vangutan minagi. Siis naerame koos 😀 üks mäng on meil ka. Beni panen enda voodile, kus ta põgenema asub ja mina siis kinni püüan. Taas nalja nabani.

Hästi pikalt oli Ben Viikingi kojusaabudes üsna neutraalne. Vaatas umbes kes-sa-selline-oled. Aga vot 6.detsembril juhtus nii, et Viiking astus uksest kui ma parasjagu Beni toitsin. Viimane hakkas oma toolis hüppama ja kilkama. Nii lahe on neid muutusi näha 🙂

Söögi ajal peab Ben alati mängida saama. Vastasel juhul on pudrukauss liialt ahvatlev ja seda ma väga enda ei saa – keerataks koheselt tagurpidi. Olen proovinud ja tegelikult ma lasen tal ikka võimalikult palju teha, mitte keelata. Minu mugavus (st vähem koristamist) on teisejärguline. Igatahes abiks on meil nt pudrukausi iminaparõngas, mida ta loobib ja mina ampsude vahel üles korjan ja Benile pähe panen. Ja no jälle nii uskumatu on näha, kuidas nii väike õpib ja järele teeb. Nimel pani Ben mulle pärast kaks korda oma tamburiini pähe, kui ma temaga maas mängisin. Veel oskab ta küsimise peale mulle käesolevat asja ulatada. Nii õpetan palun ja aitähi. Loomulikult rabab Ben asja kohe tagasi, kui mulle andnud on.

Sama ulme on, et ise nii beebi, aga oma nime teab ja kutsumise peale kohale roomab. Oh ja see kuidas ta käed minu poole sirutab ja sülle küsib – ütlemata armas😍

Oijumal, neid uusi kombeid tuleb (ja ka läheb). Vahepeal hammustati mind õlasti iga kord kui ma lapse sülle võtsin. See möödus mõne päevaga iseenesest. Nüüd on Benil kaks ülemist hammast ka väljas. Peagi avastas ta, et vastamisi olevaid hambaid saab krigistada. Loodan, et see ka möödub.

Väga agar on Ben end toe najal püsti ajama. Ikka üsna koguaeg, kui millestki kinni hoida on. Meie najal sobib ka. Tagasi maha läheb ka hõlpsalt.

Haa, ja üks naljakas asi. Kui keegi naerab/irwitab. Ja neid hulle naere siin ikka kuuleb (mina ja ämm nt), siis Ben teeb sellist kähisevat naeru järele. See ajab meid veel rohkem naerma ja siis irwitavadki kõik😁

Ööd on siiani väga erinevad. Vahest magab 6ni, siis niheleb ja magab tissiga edasi 8-9ni. Vahest sööb öösel 10x. Ega ma ei loe, aga tunne on selline 😀 On mis on, ikkagi ei tunne ma et raske oleks või et väsinud olen. Nagu Jurman ütles, koguaeg on armunud tunne. Ma ei oskaks paremini kirjeldada. Kõik on megatore ja lahe ja armas selle beebinduse juures🙃

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s