Jälle üks spontaanne reis

Jätan praegu kõik muud aktuaalsed teemad kõrvale ja räägin, kuhu me omadega ehk siis Beniga jõudnud oleme. Sest me oleme temaga hetkel kahekesi hotellitoast, telekast tuleb suht ainult Harry Potterit ja mis veel teha neil õhtutundidel. Muidu inimesed jäävadki nuputama, et mida see Varikas küll teeb 😜

Spontaansed reisid on parimad reisid. Niimoodi poolmuidu otsustades ja piletid ostes, olen ma reeglina kõige lahedamad reisimälestused saanud. 

Seda, et Viiking oktoobris poistega üllatusreisile läheb, teadsime juba kaks kuud. Mina vaagisin ja vaagisin, et mida teha, kodus üksi jama, võiks Hispaaniasse, et ämma apartement ju seal. Midagi ahvatlevad see mulle pole – 2a seal elanud ja 10+ korda reisil käinud. Siis vaatasime sõbrannaga paketikaid. Aga no ikka, ei tundunud SEE. 

Ja nii juhtus, et ühel õhtul umbes kaks nädalat tagasi läksin lehele norwegian.no ja ostsin piletid esmalt Dublinisse. Siis sattusin hoogu ja ostsin novembriks Tallinnasse ka 😀 aga praegu räägime Iirimaa pealinnast. Miks sinna? Sest Etihad Airways lendab sealt Abu Dhabisse! Ja kes teab kaua mu õde Abus veel elab, tuli Beni näitama tulla.

Suht KÕIK arvasid, et ma hulluks läinud, ämm arvas vist et ma Kongosse lähen. Too omakorda hirmutas Viikingi ära, kes mulle viimased päevad sõnu peale luges. Las ma jagan fakti: Emiraadid on 2017aasta seisuga maailma turvalisem riik. Seljatades ka Islandi.  Pole kuulnud, et siin rekkad rahva sekka sõidaks vms.

Üleeile viisid ämm ja mr.Bean mu Oslo lennujaama, keskpäevaks olime Dublinis, kus kahe lennu vaheline 7tundi läksid imekähku. Käisime Farmis lõunal, jalutasime veidi vanalinnas, käisime poes peaaegu peekonit ostmas* ja naasime lennujaama. 

Lend kestis ca 7h. Teenindus oli ääretult meeldiv, esiteks anti mulle terve vaba rida, kogu cabin crew nunnutas mu Beni, pakkusid nii mähkmeid kui beebitoitu, hoidsid teda süles, kui ma wc’s käisin, tegid pilti ning kinnitasid Benile seina külge beebipesa. 

Sellise lapsega on 99% ajast lust reisida, ta on sünnist saati erinevaid nägusid näinud ja erinevaid kohti väisanud 🙂

Ajavahest tingituna jõudsime kohale kolmapäeva varahommikul. Sõsar tuli meile lennujaama vastu. Nii kui me uksest välja saime, lõi lämbe leitsak vastu. Ja kell oli alles 6 hommikul! Sõitsime hotelli, mille ma spontaanselt õel valida lasin ja mis vaid 10h varem broneeritud sai. Olime probleemi ees: check-in alates kell 15:00. Käisime välja ca 20€ ja saime varem. Ainult tund tuli oodata, sest hotelli ainus vaba tuba oli koristamata. Seniks saadeti meid hommikusöögile 😀 

Kõhud täis, meeled rõõmsad, väsimus siiski alles, läksime paariks tunniks magama. 

11ajal ärkasime. Väljas ilus ilm (ohhoo, mis üllatus, kõrb siiski), oli vaja ümbrust uudistama minna. Ben sai kreemitatud ja välja me astusime. Appi, mis kuumus, ma polnud iial sellist leitsakut tundnud ja see on siin veel jahe, ma ei kujuta ette mis suvel on. Jala siin igatahes keegi ei käi. Me kuskil 7minutit käisime, kuniks me poe leidsime ja vett ostma asusime. Algul olin Beni pärast mures, läks teine kohe näost punaseks. Sai talle lutipudeliga vett joodetud, sealjuures peab pudelit pigistama, sest ta ei tunnista seda – tark laps, teab, et õige asi on tiss, mitte mingi kummijunn. Niisama pudelist või tassist saab küll joodud. 

Avalikult siin ju imetada ei tohi. Nii ranges araabiariigis ei tuleks selline tissipaljastamine kõne allagi. 

Kui me poest välja saime, asusime õige pea käega vehkima, mille tulemusena takso saime ning sellega ostukeskusesse sõitsime. Taksod on siinmaal odavad ja nende teenuseid kasutame tihedasti. 

Keskuses sõime ja käisime toidupoes (mu lemmik igas välisriigis). Ohh kui palju baklavad siin on😱 võtsin prooviks kaamlipiima, õhtuks süüa ning Benile Austraalia päritolu orgaanilist beebitoitu (esimene kord, muidu teen ise) siirdusime tagasi hotelli. Seekord jala. Hullud. 2km käia. Rõhutan veel, et õues on ikka jube palav. Nii et päikese käes seista on piin, et kui inimesed bussi ootavad, siis koonduvad kõik kobarasse ühte varjuriblakasse. Tegemist on lämbe palavusega, õhk ei liigu, tunne on kleepuv. 

Poodi põikasime muidugi ka – vett vaja ja jahutust vaja. Siseruumid kõik ju külmad. 

Järgmisel päeval ehk täna sõitsime pärast hommikusööki Sheik Zayed Grand mosheesse. Läänekombel seal rõivastuda ei tohtinud, sain ürbi peale, õel polnud vaja, ta juba kohaneb ja omab isklikku ürpi. Paraku kumasid ta sääred sealt läbi ning talle anti püksid alla. Kotid pidid enne turvakontrollist läbi käima, käia tuli paljajalu. 

Läheb pikaks? Suht. Jätan ülejäänu teiseks korraks. Coming soon: “Tinder Abu Dhabis” ja “Tasuta lõunad on olemas”.

* 10pakki peekonit tellisid mult Abus elavad tuttavad. Sealiha siin teatavasti ei müüda. Õnneks taipasin ma enne guugeldada ja välja selgitada et sealiha sissetoomine on keelatud. Riskima ei hakanud, pärast võetakse veel käsi või midagi maha😬

Advertisements

2 thoughts on “Jälle üks spontaanne reis

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s