Esimene lennureis ja puhkuse algus

Eile sain rõõmsalt Lillestrømi ajutist passi tegema minna. Maksma läks see lõbu täpselt sama palju kui tavapass ja koju jalutades (rongid jälle ei sõitnud) mõtlesin, et kurja, kui nüüd õige pass ikkagi postkastis on, kirun end maapõhja. Aga ei olnud seda uut kuskil 😅

Reisiks pakkimine võttis mul kaks päeva – kõik need beebiasjad… igale poole kuhu sain, surusin mähkmeid, et mitte mingeid 16euriseid Eestist osta. Täitsa ma niikuinii ei pääse, aga abiks ikkagi. 

Varasemalt oli otsustatud, et oma vankrit me kaasa ei võta, spets transpordikotti meil pole ja kilekotiga ei riskiks eal. Kirjutasin hoopis sõltlastegruppi ja sain ühe laenuks. Seda kuuldes pidi juhust kasutama mu sõbranna, kes mulle enda oma (spets kotiga, haha) kaasa andis. Sinna sai veel mähkmeid susata, nii et olin nõus😝. 

Turvahälli kaasatarimisest pääsesime kah, sest pere, kes meile korterit rendib, pakkus enda oma 🙂. 

Niisiis, oli meil vaja astuma hakata, aga algas padukas ning me jõudsime tõdemuseni, et kõik kotid-kohvrid meile kätte ei mahu. Kutsusime Viikingi nõo appi. Ta viis meid siis kohale. 

Lennujaamas nagu ikka: suur kohver ühte kohta, käru teise, ise turvakontrolli. Viimase läbides oli B. uinunud. Veidi ootamist ja algas pardaleminek. Enne õhkutõusu olime ärevil, kuidas B. ikkagi reageerib. Andsin tissi teisele, nagu igal pool soovitatud. Ei teinud teist nägugi, naeratas ainult nippel hambus. Ülejäänud reis läks ka libedalt, lennukis on ikka palju lihtsam, kui autos, saab hüpitada ja vajadusel vahekäigus jalutada. Viimase veerandi lapseke magas. 

Õhtul oli meil (va B.) näljahäda. Oli plaan seda kuulsat mychef’i kasutada aga nood nii hilja ei tööta. Söönud olime me viimati lõunaaegu ja hommikuni oodata ei kannatanud. Olime sunnitud Viru tänavale rämpsu sööma minema. Ma ei tea eriti, mis veel Tallinnas pärast ühteteist lahti on. Korteriomanik laenas meile oma pesamuna EJ ja asusime teele. Hesburgerit kirus Viiking veel järgmine päevgi 😂 oli niiiiiiii kohutav olnud. Nojah.

Räägin siis korterist ka. Asub see Kalamajas ja mulle/meile nii meeldib siin. Täiesti perf koht kus pealinnas elada. Jalutamine on meile mokkamööda, täna tuuritasime terve päev linnapääl, astusime spontaanselt ilusalongi sisse ja lasime mõlemad ennast kärpida, minul laps süles😃. 

Pole kohe harjunudki ennast nii lühikeste juustega nägema

Negatiivsena tooks ära selle, et Eesti pole kuigivõrd lapsesõbralik. Alles nüüd ma ju taipan. Norras on iga nurga peal liftid, siin tarime vankrit treppidest. Imetamisruumidest ei oska puudust tunda, sest mul puudub ka valehäbi oma beebit kõige rahvarohkemaski kohas sööta. Kellelgi ütlemist on, annan turpi. Hahaha, nali!😂

Viiking on väga rahul, et autota oleme, pidi palju õigem puhkusetunne olema. Ei mingeid parkimisprobleeme.

Rasedaid ja lapsega emasid on linnapildis PALJU vähem. Tehke midagi, te surete välja muidu! 

A tegelt kõik emandad olid Po.P.’i poodi koondunus. Tundus, et Eestis oldi (vähemalt selles poes) allahindluse tähendus ära õpitud, sest tõepoolest – pool poodi oli -50% ja -70%. Mammad rabasid, nagu viimne päev oleks käes. Rabasin minagi: kaks paari sokke, 2body ja mütsi. Hind oli ajaliselt kõrge, sest ma veetsin seal järjekorras pool tundi. Kõik ohkisid “hospadi boshemoi” sest lisaks teistele muutustele tundub, et Tallinnasse on ainult venelased elama jäänud. 

Teiste muutuste seas täheldasin, et toiduhindade poolest hakatakse Norrale järele jõudma. Palju õnne! 👏

Ok, ma lõpetan, homme tihe mittespontaanne päev ees.

Advertisements

2 thoughts on “Esimene lennureis ja puhkuse algus

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s