Passilood

Meie peres on geneetiline probleem passidega. Mul endal on neid ohtralt olnud – küll on kadunud, küll läheb sojakastet peale, küll vahetan abielludes nime. 

Mu õel oli veel hullem. Hakkas teine Abu Dhabisse kolima ning pileteid bronnides-ostes selgus, et dokumendi kehtivus saab 2päeva enne lendu otsa. Naljaasi see pole, see uue Eesti passi muretsemine Speinis. Oli valida kas sõita Madridi (800km) ja oodata uut passi paar kuud või lennata Eesti kiirpassi taotlema. Just paar kuud tagasi leidis aset see juhtum. Lõpuks ostis ta hingehinnaga piletid Eesti ja sai kahe päevaga oma passi kätte. 

Ok, ja nüüd beebi-B. juurde. Me lendame 6 päeva pärast Eesti ja ma käisin alles üleeile Norra passi tegemas…. Eesti oma hetkel ei tee – saatkond on suvepuhkusel. Pass pidi max 2 nädalat aega võtma, ma lihtsalt palvetan, et võtaks vähem. 

Politseis sain kaks korda käia. Esimene kord bronnis Viiking meile aja samaks päevaks. Läksin kohale, kus kõigepealt leidis aset selline juhtum, et mulle jalutas vastu üks töötaja: “Kas ma saan teid aidata?” 

Mina: “Jah, kus ma saaksin passi taodelda?”

Abipakkuja: “Kas teil on aeg broneeritud?”

Ma: “Jah, kella 16ks”

Ta: “Näidake.”

Näitan siis sõnumisolevat bookingut

Ta: “Me oleme juba suletud ja see on eilne kuupäev.”

Ma: “Ei, see on tänane.”

Näitan telefonist kuupäeva.

Ta: “Minge sealt järgmisest uksest. Aga nemad sulgesid ka juba kell 14.”

Läksin õigest uksest õigele korrusele ja nad EI OLNUD suletud. Jälle inimesed ei tea midagi.

Igatahes seekord tulin sama targalt tulema, sest polnud mul Viikingi dokumenti ega avaldust, et ta lubab lapsele passi teha (luba vaja, et ei oleks mingeid lapse minemaviimise juhtumeid) ühes. 

Järgmise aja sain alles kuskil 10päeva pärast. Läksin jälle kohale, B. muidugi magas oma päeva parimat ja sügavamat und. Pidin vaesekese äratama, algul ei suutnud ta silmi lahti hoida, aga natuke  turgutamist kandis vilja. Boksis pilditemine oli omaette komöödia. Suu pidi kinni olema, silmad kaadrisse vaatama, mind mitte näha olema. Minu ja B. vahel oli mingi valge plaat, millest üle ääre ma kuidagiviisi ekraani nägema pidin. Samal ajal beebit ergutama ja nupuvajutusega tuli ka hakkama saada. Kolmanda korraga (ise ka imestan, et nii libedalt läks) sain enamvähem pildi, mis töötaja poolt ka heaks kiideti. 

Muuhulgas küsiti B. pikkust – läheb seegi passi kirja, mis sest, et iga kuu muutub.

Advertisements

3 thoughts on “Passilood

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s