Kuuke hakkab täis saama

Taevas halasta, peaks ikka natukene seda elu beebiga ka kajastama. Põhimõttelisel on ju kuu läbi juba, täpsemalt ülehomme. Esimesed kolm nädalat sain “koormat” Viikingiga jagada, sest olime kõik kodused, eelmise nädala teisipäeval leidis aset esimene kord, kui ma beebiga üksipäini hakkama pidin saama. Selleks ajaks oli ta 24/7 sülesolemisega nö ära hellitatud 😀 Tähendab see seda, et ta on suht koguaeg mu küljes, magab mu kõhul, mis on mu pannud ohtralt seriaale vaatama, muul ajal hoian teda niisama süles või kõhukotis ning saan kõik kenasti toimetatud: ei ole kodu sassis, söök saab tehtud, ei võta rääbakana Viikingit õhtul vastu.

Raseduse ajal saime pidevalt mõlemad Viikingiga kuulda seda tüüpilist kui-laps-tuleb-võid-magamisest-unistada. Ja, et lapsega ülemäära raske jne. Annan endale aru, et mu emastaaž on õige üürike aga no kuu aja jooksul pole ma veel kogenud, mida tähendab unetu öö ja mingist suurest väsimusest ei tea ma ka midagi. See, et beebi kell 2 öösel ja kell 5 hommikul veerand tundi sööb ja natuke niheleb, ei ole midagi kontimurdvat. Øød on muidugi erinevad ka, vahest oleme natuke kisa kuulata saanud, aga enamjaolt mitte 🙂 “Heasoovijatel” on loomulikult uus “lohutus” varnast võtta. “Raskeks läheb hiljem,” ütlevad nad siis. Elame-näeme, hetkel ma kardan ainult, et ta hakkab tulevikus igapäevaselt kell 6 ärkama.

Et ma ainult siin midagi ära ei sõnuks!🙏

Emu oli muidu ainuke, kes ütles, et pole see elu beebiga midagi nii ahasamapanev, et a la vetsu ei jõua. Tegelikult oli nädalavahetus küll raasuke raskem, Viikingi ajas ahastama küll, mistõttu lasin ennast ära rääkida ning proovisime lutti. Ütlesin kohe, et kui ta Heveat ei võta, siis mingit muud (loe: plastikut) proovima ei hakka. Esimene hetk oli imelik seda võõrkeha oma lapse näos näha. Kahjuks või õnneks ei olnud pojake sellest huvitatud. Natuke ikka lutsutab iga päev, kui me seda tal suus hoiama, aga tissile sest konkurenti pole 😀

Vannitamisest nii palju, et esimene kord toimus see kriiskamise saatel, kui ta nädalane oli. Teine kord kraanikausis meeldis märksa rohkem ja kolmas kord juba nautis täiega. Selge – meie laps – Eestis saab spasse viidud.

Midagi režiimimoodi on ka justkui tekkimas, kuigi ma midagi peale ei sunni. Viiking ärkab kell 6 ja kui ikka väljas päike sirab, siis mul ka enam sõba silmale ei tule. Voodist ma aga end enne poolt üheksat välja ei aja. Nunnutame pojaga 🙂 Viimastel päevadel on ta nõustunud oma BabyBjörnis istuma, kuni ma võileivad/müsli kokku keeran. Ilmselgelt chillib ta seal minimaalselt, aga hommikusöök on minu jaoks päeva kõige nauditavam toidukord ja ma soovin seda rahus teha. Poole söömingu ajal hakkab mul ikkagi beebist kahju ning võtan ta sülle.  Ja mul ei ole grammigi kahju, et tal selliseks sülekaks minna olen lasknud, ta on nii lühikest aega nii väike ju.

Mul on piimaga selline asi, et kui B. öösel piisavalt söönud pole, siis tõuseb mul palavik. Viimati oli nii neljapäeval, keset öö tundsin, kuidas see minutitega mu keha vallutas. Viiking tõi mulle pumba voodisse, tühjendasin tissid ja surusin veel pojale ka. Hommikuks polnud asi paranendus. 8-9 ajal tundsin taas suurt vajadust pumpamise järele. Kui ma ennast läbi häda kööki vedanud olin, B. loomulikult end voodis hingetuks kisamas, tundsin, et nüüd ma kokku kukun. No reaalne minestamiseelne tunne, kuidagi sain paar lonksu apelsinimahla kulistatud, sest mingi kaine mõistuseraas ütles, et see võis madalast veresuhkrust olla. Koheselt parem ei hakanud, ajasin ennast kiirelt voodisse tagasi, sest paljas mõte sellest, et ma kukungi kokku ja B. jääbki üksi kisama, ajas mind paanikasse. Hakkasin pumpama aga beebi kisa oli täiesti uue tasandi saavutanud, et ma jätsin masina kus see ja teine ja hakkasin järeltulijat toitma. Oli teisel esimest korda õige natuke pisaraid tulnud. Appi, see oli täiesti südantmurdev vaatepilt. Hiljem hakkas mul natuke parem aga 38,6 palaviku saatel ma päeva õhtusse vegeteerisin.

Haigevoodis

Aa, tagasi päevarežiimi juurde. Pärast hommikusööki lähme kas a) süüa ostma b) niisama jalutama. Taevale tänu, et vankriga tita lepib, küll aga on mu meelest jalutada igav, füüsiliselt jaksaks ma lõputult, aga isegi muusikat kuulates on igav. Kaaslast vaja. Selle ma võibolla homme leian, sest minek on beebiemade gruppi 🙂

Kodumetsades Outdoor-rattaid testimas

Nüüd kui B. kuuajane on, tuleb alustada d-vitamiiniga. Siin antakse tegelikult kalamaksaõli, aga et meil mõlemad olemas, siis lähevad mõlemad ka käiku. Eri aegadel mõistagi. Viiking on kindel, et tema vanaisa elas just tänu eluaegsele igapäevasele kalamaksaõli manustamisele 96aastaseks, mis siis, et ta viimse päevani suitsetas 😀 Ma ise võtan hetkel topeltkogust.

Ja JÄLLE päevakava juurde! Tagasi koju jõudes magab B. hea õnne korral rõdul veel pool tundi. Siis sööme, kes piima, kes raskemat toitu, seejärel leib luusse ja peatselt algab õhtusöögi vaaritamine, saabub Viiking. Miskipärast on pojal õhtuti rahutu aeg, ei ole me veel tabanud, mis häirib, aga rahuneb ta ainult minuga. Mehega kordamööda saame söödud, edasi järgneb niisama lebotamine. Viikingil tegelikult mitte, tal on uus projekt – jalgratas. Vahest tegeleb sellega toas, vahest garaažis. Viimase puhul ajame me B.ga ka ennast õue, kus ma vankrit kussutades nagu truu koer Viikingi kõrval taburetil ajakirju loen 😀

Üleeile kaalusime kodukaaluga last. Väga täpne see olla ei saa, aga viie kilo kanti ta jääb. Täiesti pontsu, keskelt ennast laiaks söönud. Nooh, ega ma ju nuuman teda parimaga kah 😉

Ristimine. Broneeritud on 25.mai, aga pole kindel, kas see ka lõplik kuupäev on. Üritan kiiremas korras selgusele jõuda, et mujalt tulijad plaanida teaksid. Ilgem jama on ristivanematega, ma ei tea kedagi, kellele oma lapse jätta usaldaksin, kui meiega midagi juhtuma peaks ja ristivanemad on ainus argument, mis ristimist minu jaoks õigustab. Kui ma ainuisikuliselt otsustaksin, ristimist ei tulekski, aga et Viiking soovib, lasku käia, ise organiseerib ka 😀

Ohh, see emadus on ikka nii tore, ma ütlen. Senise elu parim aeg. Tahaks, et mul alati üks nunnu beebi kodus oleks. Vaimustus on siiani suur, aina imetleks-musitaks-nunnutaks teist. Mees samuti, kumbki ei jõua ära heietada, kui tore, et me just B. oma lapseks saime💙

Viikingilt. Eks ikka selle puhul, et ma nii võrratu poja meile sünnitasin.
Advertisements

8 thoughts on “Kuuke hakkab täis saama

  1. i’m here to tell you: raskeks ei lähegi 😀 no ok, siis kui juba mingi viis-kuus ja tulevad hingevalud ja keegi-ütles-lasteaias-pahasti, see on heartbreak ja see heartbreak ilmselt suuremaks ainult läheb. aga elu beebiga on ikka puhas lust!

    Liked by 1 person

  2. Kuu aja põhjal ma julgeks küll väita, et kui seni nii normaalselt läinud on, siis ilmselt (ja loodetavasti) midagi väga hullu ei tabagi. Tore lugeda, et esmakordne ema nii mõnusalt rahulik on 🙂

    Meil algas trall kohe esimesel nädalal ning magamata olime kokku 2 aastat. Aga nüüd valmib kõhus juba järgmine – järelikult NII jube ikka ei olnud. Mulle meeldib abikaasa poolt kuskilt loetud mõte, et kui tahad kohtuda maailma kõige ägedamate inimestega, tuleb nad ise valmis teha 🙂

    Liked by 1 person

    1. Jap, kirjutasin ka, et annan endale aru, et see kuu nii lühike aeg. Muidugi võib juhtuda, et olukord nuutub😬
      Siis tuleb teine “kompensatsiooniks” selline, kes magada laseb😀
      Kuldsed sõnad abikaasa poolt🙌

      Like

  3. Nii armas on lugeda:) Tore kuulda, et teil kõik kenasti läheb. Ja raskeks ei pea minema, lapsed on nii erinevad, et ei ole mingit ühte kindlat reeglit tegelikult. Õpid, arened ja kohaned koos lapsega. Ja kui tuleb uus laps, siis oled jälle targem.
    Meil oli näiteks esimese lapsega suur mure, et iga õhtu sekundipealt kell 19 jäi ta viimasele päevaunele, magas sekundipealt 40 minutit, sõi ja siis röökis 2 tundi vähemalt. Kuniks ma lõpuks läbi närisin, et viimane päevauni oli tegelikult tema ööuni ja loomulikult ajas kurjaks kui tuled põlesid ja veel ümberringi toimetati kui tema tahtis edasi magada. Edasi käis nii nagu öise söötmise ajal ja probleem lahenes:) Teise lapsega olin targem;)

    Liked by 1 person

  4. Hea meel lugeda, et on mida nautida!
    Ega vist üle paanitseda pole ka môtet, naudi neid nutte ja rahulikke hetki, see teebki Bst B, iga beebi on ikka enda moodi.Palju ônne, et ta nii perfect baby on.
    Ma tahtsin küsida, kas sa viitsiksid teha postituse ka selle kohta, mis sa raseduse ajal muutsid ja mida mitte.Näiteks ma mäletan , et sa tarbisid l-carnitini eelnevalt ja spirulinat jne, et kas sa jâtkasid koos trenniga nende toidulisanditega jne ja kas sind valdas ka suur kreemitamisehullus nagu paljudel rasedatel on seoses venitusarmidega?
    Väga pônev lugeda sinu seiklusid:)

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s