Lapsesaamine

Viimasel ajal on igal poolt kuulda probleemidest lapsesaamisega. Jumpstükk – mu töökaslane – rääkis, et tal munasarjadega jama ja et arst öelnud, et tema lapseootele jäämise võimalus on 50%. Teine kolleeg, kes on poolakas ja kokk kurtis mulle kuu-kaks tagasi, et nad naisega aastaid last teha üritanud, mõlemad arstilgi käinud. Midagi pidi “katki” olema, nagu ta ütles.

Tõesti kahju, kujutan ette, kuidas selline asi närve süüa võib, kui kuid-aastaid üritad. Ma läheks peast segi, ütlen ausalt.

Tegelikult tahtsin poolaka reaktsioonist kirjutada, kui ta minu beebiootusest kuulis. Eelmine pühapäev oli meil töökaaslastega Magic Party (WTF hahaha), teadsin juba ette, et ma ainus kaine seal olen, seega teatasin laupäeval köögis kahele kokale, et olukord nüüd selline. Rootslasest kokk oli õnnelik, küsis, kas tean juba sugu jne. Poolakas aga ei vaadanud mulle otsa, ei lausunud sõnagi, jooksis välja suitsu tegema, terve ülejäänud päeva ignos.

Eile pöördus ta minu poole: “Ma sain sinust eelmine kord valesti aru ja unustasin õnnitleda, nii et palju õnne! Ja võin sulle öelda, et meie saame ka lapse.” Ma:”Oo, väga tore, mitu nädalat on juba?” Tema: “3 nädalat.”

Väga-väga meeldiv tõesti 🙂 Aga nii vara ma veel küll ei hõiskaks, eriti veel, kui neil nõnda kaua tehtud kaunikene on. Üldse ta naine pidi siis selle eriti varajase testi tegma. A muidu naiss, mul võibolla kellagagi beebiujumisse minna 😀

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s