Miks ma koguaeg loid olen? |

Mis juhtub terve noore abielunaisega? Ma arvan, et igaüks teab 😉 Siin ta meil on – maailma armastatuim ja oodatum viikingi-beebi(loode). Tänase seisuga 13+4 nädalat vana, pildil veidi noorem, tähtaeg 31.märts:

Rasedaks jäin kohe esimesel kuul, kui lapsekesele vaba voli tulemiseks anti ja Eesti külastamise peamine põhjus oli see, et Norras oscar testi ei tehta. Üldse siin midagi vist midagi ei uurita, miks muidu siin nii palju downe ringi jookseb. Kuskilt mäletan, et statistiliselt neid Norramaal õige palju on.

Kuuendal-seitsmendal nädalal käisin küll arstil, aga nad saatsid mu minema. Kutsusid tagasi kui 12 nädalat täis, võtmata isegi näiteks vereproovi. Selles mõttes ma nõustun, et need esimesed nädalad on niikuinii veidi riskantsemad, et las loodus teeb oma valiku, aga kui hiljem terviserikkeid tuvastada ei taheta – sellega ma nõus pole. Uuringuid nagu KV pidi sest ajast tehtama, kui ema üle 38aasta vana on. Olgu öeldud, et isegi Viiking oli säärasest informatsioonist üllatunud.

Eestis siis andin esimesel päeval verd ja tuvastati rasedus, teisel päeval tormasin hommikul vara Haigekassasse, et tervisekindlustus saada, siis juba edasi oscar testile. Vahepeale mahtus veel make-up, soeng ja fotosessioon 😀

Testi tulemused sain kohe. Kromosoomihaiguste riskid väga madalad, loode aktiivne, aju, silmad, ninaluu korras. Südamelööke sain ka kuulda. Nii ulme oli titte näha, 13 nädalat olin ju teadmatuses olnud ja järsku näidatakse, et tõesti eksisteerib teine.

Kahju, et Viiking tulla ei saanud ja ma seal nagu üksikema olema pidin. Aga muljetasime telefonitsi kohe pärast protseduuri.

Eks ma teen siia kohe otsa teise postituse, mis ma juba ostnud olen, praegu lõpetan.