Perekeskne nädalavahetus

Juba neljapäeval saabusid meile (tegelikult Viikingi õe juurde) mu äi oma 3aastase tütrega. Titt, keda muidu vati sees hoitakse, toodi siis lõpuks Kristiansandist välja ka.

Õhtul olime paar tundi kõik koos, aga kuna väikeõde punkt kell 20:00 magama minema pidi, siis midagi erilist me ei teinud.

Reedel käisin nagu ikka jooksmas, vahepeal eksisin kodumetsades ja tagasiteel kohtasin trobikonda pereliikmeid, kes lapsekesega mänguväljakule liikusid. Titt ise on jumala lahe, ütleb igast naljakaid asju ja eelistab mind oma vennale 😀 tegime eile Polaroidiga pilte ja  tsikk valis endale selle, kus ta minuga oli 😀 Kunagi ta üldse kartis Viikingit – polnud habemes meestega harjunud.

Laupäeva õhtul chillisime Viikingi tädi terrassil, pärast käisime ämma aias vaarikal. Ta ise on Mr. Beaniga oma hipiautoga Norra peal tuuritamas, niiet keegi pidi neid marju ju noppima. Saagiks oli kaks suuremat topsi vaarikaid ja hulganiselt sääsekuppe. Kõrge hind neil marjadel, ma ütlen. Lisaks pidev hirm, et rohu sees end mõni 10cm nälkjas peidab.

Päev lõppes neljanda hooaja viimase “Viikingite” episoodiga. Ainumas sari, mis ma vaatan, pole väga teleka ees lebotaja tüüpi.

Laupäeval jalutasime alla Lillestrømi, kus jälle kogu B. klann end basseiniäärde rätikutele visanud oli. Seal oli mingi välibasseinide kompleks. Kuna ilm just kõige päikesepaistelisem ei olnud ja varsti hakkas tibutama ka, tulime peagi meile, et Viikingi väikeõele meie elamist näidata ja koos jäätist süüa. Sel ajal oli Viikingi tädi massiliselt grillinud ning peagi istusime jälle üheskoos nende terrassil ja lasime heal maitsta.

Kuna siin Norramaal kasvavad vist kõik lapsed selles vaimus, et laupäev on magusapäev, siis anti tirtsule pärast ühe vorstikese ja Coca-Cola Zero joomist kommid näppu. JAH, TE LUGESITE ÕIGESTI – 3AAASTASELE VALATAKSE SEDA ASPARTAAMIGA SOLKI NII ET SILM KA EI PILGU! Ma muidugi andsin Viikingile märku, mis ma sest arvan. Hiljem küsisin, miks faking kõik 9 laua taga istuvat täiskasvanut seda heaks kiidavad. Aga norrakatele on tähtsaim konflikte mitte tekitada, naeratavad näkku ainult. Kus see megakarm Norra lastekaitse nüüd on?

Õnneks ma kaua selliseid nilbusi nägema ei pidanud – kella kuuest hakkas töö. Kell 4 hommikul lõpetasin. Kus see Viiking vahepeal patseerinud oli, polnud mulle teada, aga paarsada meetrit kodumajast helistas ta mulle, et ta jõuab kohe koju. Neil oli kuttidega Oslos veits käest läinud, väidetavalt ostsid kõik Viikingile jooke ja nõnda ma ukse eest oma purjakil abikaasa leidsin.

Mees on mul siiani selline, et kui promill sees, tapab mind oma jutuga kui palju armastab, kuidas ilma minuta üldse ei saa ja kui eriline armastus meil ikka on. Ma muidu nõus kõigega 😉 Lõpuks uinusin oma alko-kebabi-lõhnase mehe kõrval.

Kauaks seda und ei jätkunud, sest kell kolm pidin jälle tööl olema.

Järgmine nädal lendame viiekesi (mina, Viiking, tema isa, õde ning viimase poisssõber) Dublinisse. Tööl sai üks Jumpstükk (kutsun Viikingiga üht lühikest ja paksukest kolleegi niiviisi) tigedaks, et Varikas jälle vaba nädalavahetuse sai. “Fain, see pidi mu esimene vaba nädalavahetus olema, aga kui sa Dublinisse lähed, eks ma siis töötan!” ütled ta. Ma vastu, et sry, aga mul need piletid detsembrist juba.

Lõppu tõestus, et nalja saab mul tööl kah:

Viga
This video doesn’t exist

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s