Here we come, Kauai!

Sõime hommikuks viimsed viilud musta leiba, rüüpasime kohalikku kohvi peale ja oligi aeg lahkuda. Viiking oli meile väikese Mazda-masina uuel saarel juba broneerinud ja kuna selle hind oli tunduvalt odavam (ca 200€) kui Mauil renditu (ca 400€) ning meie lootused olid, et kõik muu ka Kauil odavam oleks. Tegelikult öeldigi meile juba Mauil autot rentides, et too saar kõigist kallim on, “võibolla sellepärast, et Maui on parim,” ütles meile too neiu 😀

Igatahes sõitsime tund aega lennujaama, tagastasime auto, sõime ühte rõvedat pitsat, saime viimaks pardale. Ma jäin suht kohe magama. Kui silmad avasin, oli 47minutiline lend läbi saamas. Tavaliselt ma selliseid pilte ei tee, aga see siin on lahedaim vaade, mis mulle lennukiaknast avanenud:Viiking muretses, et äkki meile Kauail ei meeldi, “mis siis kui Maui oligi parim saar?” küsis ta. Tuleb tunnistada, et Maui tekitas meis mõlemais enneolematuid emotsioone. Ma saan veel aru, et mind ahhetama panna pole raske – terve elu nagu silmaklappidega ainult Euroopas (peamiselt Hispaanias 😀 ) reisinud, aga Viiking – tema on nii Miamis, Hong-Kongis, Bangladeshis kui Kariibidel käinud. Jumal teab kus veel. Ja tema puhul loeb ka, kui ta ütleb, et Hawaii the most amazing on.

Aga tagasi Lihuesse, kus me maandusime, pisikese Mazda saime ja hotelli sõitsime. Kohe oli selge, et saar on eelmisest metsikum. Igal pool ja ma mõtlen tõesti igal pool, jäid silma kanad, kuked, tibud. Neid oli lennujaamas, tee ääres, parklates, mere ääres. Vabad kanad, peremeesteta. Max 15min sõitu ja olime hotellis. Ülejäänud päeva lesisime basseini ääres, pärast läksime poodi – vaja mehele õlle, mulle “midagi head” nagu ikka 😀 Raha läks ikka palju, aga hinnad tundusid siiski madalamad kui Mauil. Poe parklas kaagutasid kanad, osal tibukesed kannul, kellest nii mõnigi autorataste all oma eluga hüvasti jätnud. Algul olin ma šokis, tibu laibad keset parkalt, kanad-kuked neid nokkimas. “It just happen,” ütles mulle üks mees, kes autoaknast mu kohkunud nägu nägi.

Hotellirand

Õhtusöök oli hiinakas. Liha maitses, nagu oleks seda hulgalise suhkruga marineeritud. Polnud rahul. Siidrilaadne jook, mille ma koju vedasin, sisaldas 8% alkoholi, ei läinud libedalt, Viiking pidi aitama 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s