Keelekursus 

Täna ärkasin vara. Lausa nii vara, et peaaegu koos Viikingiga. 7:20 täpsemalt. Nagu pealkirjast järeldada võib, alustasin jälle keeleõppega. Tasemeks B1 osa kaks. Kuna Viiking läks tööle oma ema kaherattalisega, võtsin mina rongi. Ma ei tea mis jälle valesti läks aga Google Maps näitas mulle kätte täiesti vale tee. Lasi mul vales peatuses rongist väljuda, ühesõnaga sada häda. Õnneks olin ma ajavaruga kohale läinud ning taibates, et ma jumala vales piirkonnas olen, hüppasin täesti juhuslikult esimese ettejuhtuva bussi peale ja oh kus lops, too sõitiski minule vajalikku peatusesse.

Kursuse eest ma maksnud polnud. Samuti puudusid mul õpik ja töövihik. Idaeurooplases ju ikka kaheldakse, eksole, aga peale pidulikku tõotamist, et ma ausõna selle raha ära maksan, anti mulle õppematerjal ja saadeti klassi. Eeldusel, et kohe pärast tundi sammun lähima pangaautomaadini, naasen keeltekooli ja maksan kogu summa sulas peo peale.

Rühm on meil väike: vaid 5 õpilast. Kõik eri riikidest (Eesti, LAV, Horvaatia, Kreeka ja Aserbaidžaan). Mulle nii meeldib, saab eri maade lugusid kuulda.

Mind pandi kohe esimesena ennast tutvustama. Kui teised ka räägitud said, ilmnes tõsiasi, et ma olen kuidagi edasijõudnum teistest. Ma saan aru, et teised olid vaid 2-8kuud Norras viibinud aga B1-2 teemad olid nende jaoks ilmselgelt ülejõu käivad, mistõttu rääkis õpetaja osaliselt inglise keeles. Tükk aega mõtlesin, kas lähen sellest kaebama aga jätsin ikkagi katki. Eelmises keeltekoolis oli küll ainult norra keeles rääkimine lubatud ja nii peakski, muidu on pidev lihtsama vastupanu teed minek. Aga noh, kreeklane näiteks ei oskagi inglise keelt..

Viiest õpilasest olen mina ainus, kes tööl käib. Tõesti paneb imestama, kuidas need immigrandid siin (horvaadi puhul) 8 kuud töötamata elavad. Mille eest?

Kui tund läbi, otsustasin, et suva see sularahalubadus, lähen koju ja kannan üle. Oslo S’is olin sunnitud tõdema, et järgmise rongini oli pool tundi aega ning ma otsisin ikkagi automaadi, sain sula kätte ja viisin selle kuhu see kuulus. Süda tilkus verd 6800NOKi (723€) makstes😖 ja see pole teps mitte viimane kursus.

Nüüd olen kodus ja naudin enne tööd rõdul päikest.

Advertisements

Esmaspäeva omik

Et pühapäeviti poed kinni on, ei ole harv, kui esmaspäeva hommikul võileivamaterjal majast puudub. Vähemalt piima oli, ilma selleta ei saa ma kohvi joodud ja siis on kellad.

Kuskilt oli mulle Smoothie Bowl‘i idee silma jäänud ja kuna vähemalt puuvilju meil alati leidub, siis sündis otsus valmistada hommikusöögiks üks selline.

Võtsis siis ühe banaani, maasikaid, mustikaid, kaerahelbeid ja viilu arbuusi ning surasin saumiksriga selle keskel. Peale uhasin maasikaid, lina- ning chiaseemneid, gojimarju, kookoshelbeid, mandlilaaste ja kuivatatud mangot.


Ma tõotan, et maitses see väääääga hästi ja kindlasti teen kausismuutit uuesti.

Nädal 24 meie peres

Mõtlesin, et kirjutan eelmise nädala kokkuvõtte, et aga jutustada saaks 😀

Esmaspäev oli üks si*t esmaspäev. Viiking tekstis mulle, et sai tööl ca 425€ trahvi. Põhjuseks, et ta eelmisel reedel auto kontorihoone ette/kõrvale/taha parkis. 

Teisipäeval ma vist ainult Padjaklubi vaatasingi. Aa, tegelt hakkasin ma uuesti õppimisvõimalus uurima. Nimelt on mul kindel plaan järgmisest sügisest kõrgharidust omandama hakata. Variante on kaks: esimene, et saan Norra tasuta kohale ja teine, et hakkan kaugõppes mõnes Eesti ülikooli tarkust taga nõudma. Siin ma tasuliselt õppima ei hakka – pole soovi 30a laenu tagasi maksta. Nagu Viiking 😀 Tänud siikohal esivanematele, et nad mulle ülikoolifondi ei teinud.
Viiking leidis tööpakkumise Kristiansandis, kui ta selle saab, siis ma ei tea, mis meie elust saab 😀

Kolmapäeval avastasin, et saan norrakeelse blogi lugemisega juba päris ilusti hakkama. Uued sõnad kirjutasin vihikusse üles – seegi  õppimine. Ahjaa, 1asi veel: hommikul tegin luugid lahti ja mis mul telefonist vastu vaatab? Eks oli mulle öösel laule saatnud ja palus vabandust, et ta minust ikka veel üle saanud pole. HAHAHAHAAAA, WTF!??!! Ma pole teda 3a isegi näinud mitte, ma olen abielunaine, taevas halasta!

Neljapäeval tähistasime õige väikestviisi Jaanipäeva. Seadsime ennast ämma aeda sisse, grillisime ja tundsime elust rõõmu. Valmistasin isegi esimest korda norrapärast kartulisalatit ja puha. Ämm palus 😀 lisaks palus ta mul punast veini tuua. Viikingil oli tööjärgne meeting, mistõttu tähistasime me esimesed kaks tundi ämmaga kahekesi.

Lahtikorgitud sai pulmavein.
Eks hoidis mind oma eluga kursis ja saatis pilte, kuidas ta üksi lõkkeääres istub…

Reede. Viimane haiguslehepäev. Kahju, mulle hakkas juba kodusolemine meeldima. Üle pika aja avasin pangakonto ja issssand jumal, kui rõõmustav arv sealt silmnäkku vaatas. Ütlen nii palju, et tuludeklaratsiooni ja puhkusepapp oli end seal sisse seadnud ja minu elu isiklik rekord tehtud – saatsin Viikingile screenshoti ja olin megaõnnelik. Nüüd on mul juba suuremad plaanid, aga nendest hiljem 😉 õhtul käisime esimest korda shoppamas nii, et uusi asju sai ainult Viiking. 2paari Levise teksaseid, 2vööd, Vansid ja ühes maailma ägedaimad kaktusega shortsid.

Oodates mehe järgi.
Laupäev. Tagasi tööl. Poole üheteistkümnest kuueni. Abikaasa kutsus mind topeltdeidile, sest saabus ämma isiklik Mr.Bean ning ilusa ilma puhul ei saanud ju ometi kodus istuda. Algul tegime ühes Blues´i kohas vabas õhus mussi kuulates õlled, edasi siirdusime itaalia roogasid nautima.

Mu sõraline
EDIT: Hommikul ei saanud Viikingi outfiti pildistamata jätta:

Millega rahul polda?

Pühapäeval oli erinevalt laupäevast kole ilm, nii et polnud kahju seda siseruumides veeta. Kell seitse pidi Viiking mulle järele tulema. Ootamatult sain aga kõne, et kaherattaline ei tööta. Sõitsin siis rongiga peatuse ja sain oma kaasaga sushikohas kokku, et eelnevalt tellitud õhtusöögiga koju jalutada. Pühapäevaõhtud on alati nii mõnusad, sööme koos ja kudrutame 🙂

 

Mango-toscakook

Eile olin nii usin koduperenaine, et JOHHAIDII! Otsustasin, et aitab neist ühepotitoitudest, mis ma kaks päeva vaaritanud olin. Sündis otsus valmistada ahjubataat, küüslaugukrevetid ja arbuusisalat. Viimasele sattusin Delfis peale, tundus huvitav, otsustasin katsetada.

Tulin poest kolme suure kotiga, kokkasin kaks tundi, sest üks rabarberiga toscakook sai ka kokku keeratud. Ja siis saabus Viiking: “Kas sa teed süüa?” Mina:”Jah, paar viimast tundi juba,” Viiking:”Nalja teed!? Ma just sõin.” Ja tuli välja, et mu abikaasa oli pool päeva Oslos chillinud – toimus ühe kollegi lahkumispidu. Käidi põgenemistoas, millest Viikingi sõnutsi vaid 30% omal jõududel minema on saanud. Laske mul nüüd uhkusest pakatada: nende grupp sai põgenema tänu Viikingi taibule. Ok, aga see selleks, pärast käisid nad kuskil söömas, sellepärast ta näljas polnudki.

SAMSUNG CSC

Egas midagi, katsin endale rõdule laua ja avasin ühe paljudest pulmaveinidest. “Kas sa vähemalt kooki soovid? Või oled magusat ka söönud?” Ei olnud, tuli kooki sööma ja avas õlle: “Kõik mu töökaaslased jõid Oslos ja nüüd kui ma nägin, et sa ka veini avasid.. See oli viimane piisk.”

SAMSUNG CSC

Oii, millise kiidulaulu mu kook sai! Lisasin retseptile omalt poolt metspählid ja kuivatatud mangokuubikud. Viiking pole suuremat sorti magusasõber ja enamus küpsetistest jõuavad 5% ulatuses tema kõhtu ning 95% minu vatsa 😀

SAMSUNG CSC

SAMSUNG CSC

Pärast tuli ämm meile. Temale meeldis ka see maiustus hullupööra. Hiljem näitasime talle pulma- (sellest tuhin eelmises postituses neid siingi näidata) ja Hawaiipilte.

Tulnukas

FBst jäi silma see artikkel. Ma küll erilise usuga Buduaari “teostesse” ei suhtu, aga tore teada, et ma tulnuka sugemetega olen.

Kunagi oli meil sõbrannast klassiõega kombeks koolijärgsetel tundidel minu juures netist seks-tulnukaga-lugusid guugeldada ja üksteisele ette lugeda. Peamiselt luges sõbranna, mina irvitasin ennast niisama segi kõrval. Sest Eestis leidub tõesti inimesi, kes tõsimeeli usuvad, et nad tulnukaga voodirõõme jaganud on. Nüüd tuleb välja, et mina olen üks neist. Tulnukatest siis, mitte nendega seksutajatest.