Pulmadest vol2

Praeguse seisuga oleme oma pulmade planeerimisega nii kaugel, et:

  • Peopaik, Padise mõis, bronnitud, sissemakse tehtud.
  • Pulmaisa ja bänd leitud, bronnitud, sissemakse bändi ninamehele üle kantud.
  • Fotograaf valitud, sissemaksu ta ei soovinud. Kas ma peaks muretsema?
  • Catering otsustatud (Carmen Catering), sõbrannaga kogu menüü läbi maitsud, kõik peale tordi heaks kiidetud. Ettemaks sooritamata.
  • Pulmareisi sihtkoht Viikingiga üksmeelselt valitud, midagi bronnitud pole.
  • Pulmakleite nii Eestis kui Norras proovimas käidud. Lisaks utsitab ämm mind enda 30aasta vanust pulmakleiti valima. Midagi kindlat otsustanud pole. Kõik sõbrannad annavad ka eri nõu.
  • Ülikonna ostis Viiking ca kuu pärast kihlumist. Kingad tellis USAst.
  • Sõrmused Eestis teha lastud.
  • Üleeile sai piletid Eesti minekuks kah ostetud.

Nii ja nüüd ma veel räägiks mõnest asjast lähemalt.

Pulmaisa ja bänd: Esimeseks filtriks kohe see, et pulmaisa peab inglise keeles asjaga hakkama saama. Kerge vaevaga leidsin ma Ikevaldi, tundus teine juba meilitsi suheldes selline chill. Juunis saime kokku ja tundub ainuõige valik olema, boonusena on tal bänd ja paari paneb ta meid samuti. Multifunktsionaalne.

Kleit: Tallinnas proovisin kahte – ühe puhul meeldis ülaosa, teise puhul alumine. Ideaali ei leidnud, rahakotiraudu ei avanud. Hinnad olid mõlemal 600euri kanti. Üleeelmisel nädalal käisin Lillestrømis kahe sõbrannaga kleite proovimas. Täpsemalt kolme, teise ja kolmanda kleidi leitsin maha, esimene aga meeldis. Isegi nii väga, et peaaegu hakkasin mõtlema, et äkki ostaks. Too oli küll absoluutne vastand plaanitule aga siiski. Hinda kuuldes sain kerge shoki – 2300€ aga kohalike sõbrannade arvates on see väga vähe, nemad oleksid selle 4000€ vääriliseks hinnanud. Jätsin asja (vähemalt ajutiselt) sinna paika. Ja siis üks päev kutsub ämm mu enda juurde. Läksin kohale, ämm ei tea, kust juttu alustada, aga kuidagi ta asjani jõudis – tõi oma pulmakleidi lagedale, milles ta 30a tagasi abiellus ja palus mul proovida ja kaaluda, kas ma seda oma tähtsal päeval kanda ei sooviks. Tuleb tõdeda, et väga armas temast, aga ma eelistan siiski midagi muud 🙂 Imelik ainult, et ta oma tütrele pakkunud pole. Miks ma tähtsam olen? Sõbranna ütles, et see nagu öösärk ja et ma seda mingil juhul ei valiks. Ämm aga oli pisarates, kui ma sellega ta elutoas peegli ees keerutasin, sättis mulle loorigi pähe.

Catering: Käisin Platzis sõbrannaga menüüd degusteerimas, mõlemad olime enam kui rahul. Kuna toitu oli palju, sain ma lahkudes neli karpi toitu kaasagi. Muu hulgas ka pool minitorti, mida ma õhtul veel kahele sõbrannale maitsta andsin. Ja ma ei tea, kas asi on minu leplikus maitsemeeles aga nood neiud kandsid tordi maha – pidavat odava pannkoogimoosiga tehtud olema. Ei oska kommenteerida, ilus nägi välja vähemalt:

tort

Degusteerimas
Degusteerimas

Praegusesk kõik, kena õhtut 🙂

Kuidas me pulmas käisime

Üheks põhjuseks, miks me Viikingiga juunikuus Eestimaad külastasime, oli mu sõbranne E. pulmapidu. Laulatus toimus Viljandis, pidu kuskil Läti lähistel. Eelmisel päeval olime saabunud Tallinnasse, lennujaamast rendiauto enda valdustesse saanud, õhtul Viimsisse spasse ööbima läinud.
Hommikul asusime me teele igati aegsasti. Minu meelest. Paraku mida lähemale me Viljandile jõudsime, seda selgemaks sai, et meie õigel ajal kohale jõudmine on küsimärgi all. Edasi läks juba koomiliseks – meikinud ma polnud, tegin selle läbi häda autos, kuldsete tattookleepsudeta ma ennast tol päeval ei näinud – need said ka sõidu ajal keele abiga paigaldatud:

tattoo

Kui me viimaks Viljandis olime, tormasime ummisjalu ostukeskusest tualetti otsima. WC oli tasuline. Sularaga polnud mul eurosenti ka mitte! Sai automaadini lipatud, R-kioskist paberraha müntideks vahetatud, tagasi vetsudesse, kus me pidulikud riided selga ajasime ning mina veel viimase kuldse kleepsu oma käsivarrele lajatasin. Viiking jäi veel ennast sättima, minu järgmine missioon oli lilled osta. Müüja oli väga tore, aitas valida, juhendas kuidas me Viljandi Jaani(!!!) kirikusse saame.
Seks ajaks oli laulatuse alguseni 15minutit. Sõitsime autoga mingi jupi, parkisime auto ja tormasime kirikusse, mis meie suureks üllatuseks oli… tühi! Siis taipasin, et kiriku nime olin ma puhta vale meelde jätnud: E. ja D. pulm toimus siiski Viljandi Pauluse kirikus. Pooleldi nuttes ja hädaldades, pooleldi enda üla naerdes jooksin ma oma kontsadega mingil kivisel teel, kaugel see õige kirik õnneks polnud, kohale jõudsime TÄPSELT siis, kui pruutpaar sisse astuma hakkas. Külalistele oli antud käsklus lilli taeva poole hoida, neile oldi just öeldud, et nüüd astub pruutpaar sisse, kõik ootasid ja vaatasid ukse poole, kust siis kõigi üllatuseks hoopis meie Viikingiga sisse astusime, saades kogu kirikutäie tähelepanu 😀 Ma ei suuda seda kirjeldada – naljakas, kohati piinlik, noo meiega juhtub. Kohe kui me kohad sisse võtsime, sujus ülejäänu kenasti 🙂
Kiidaks veel Viikingit, kes ilusti eesti keeles kaasa laulis, saamata essugi sõnadest aru.